Kodifitseerimine
Kodifitseerimine (inglise keeles codification) tähendab õigusnormide koondamist mingi õigusharu raames ühte kogumisse. Kooskõlastatakse normid, täidetakse lüngad ja vajadusel luuakse kogumikku veel uusi norme.[1] Kodifitseerimise eesmärk on eelkõige õiguskindluse ja õigusselguse loomine, lisaks annab see ülevaate kehtivast õigusest.[2] Suurem kodifitseerimine, eriti Euroopas, sai alguse Rooma õiguse retseptsioonist.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige varasemad seaduste koodeksid on pärit juba aastast 2100 eKr. Ur-Nammu koodeks on teadaolevalt vanim säilinud seaduste kogumik, see on säilinud osadena.[4] Peale selle on vanade seaduskogude seas tähtsamad Hammurapi koodeks, Vana-Rooma kaheteistkümne tahvli seadused ja Corpus iuris civilis.
Babüloonia kuninga Hammurapi (1729–1686 eKr) poolt koostada lastud temanimeline koodeks 18. sajandist eKr.[5] Koodeksi sätted raiuti kivisambasse.[6]
Kaheteistkümne tahvli seadused (leges duodecim tabularum) koostati Vana-Roomas 450. a eKr. Nendest on säilinud üksikud osad ning nende sätetele on mitu korda viidatud keiser Justinianuse tsiviilõiguse kogumikus (Corpus iuris civilis). Paljud kaheteistkümne tahvli seaduste sätted on meile teada ainult Corpus iuris civilis’e kaudu.[7]
Enne ei olnud Vana-Roomas õiguse kodifitseerimiseks vajadust olnud, aga Bütsantsi ajal ei olnud enam võimalik aru saada, mis on kehtiv õigus – millised imperaatorite korraldused on kehtivad. Sellepärast lasi Bütsantsi keiser Justinianus 529–543. a pKr koostada seaduskogu Corpus iuris civilis.[8]
Kontinentaal-Euroopas sai suurem normide kodifitseerimine alguse 12–13 sajandil, kui algas Rooma õiguse retseptsioon ehk Rooma õiguse ülevõtmine. Retseptsiooni käigus koguti ühe valdkonna kohta käiv materjal kokku ning sellest moodustus seadustik ehk kodifikatsioon.[3] Rooma õiguse retseptsiooni aluseks oli eelkõige Corpus iuris civilis.
Ajalooline koolkond
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalooline koolkond ja selle ideed eesotsas Fr. C. von Savignyga (1779–1861) said takistuseks selle aja suurele kodifitseerimisele. Koolkonna arvates ei peaks õigust kunstlikult looma, vaid see peaks välja kasvama loomulikult tavaõigusest. Nad arvasid, et enne tuleb tavaõigused allikad läbi töötada ja süstematiseerida ning alles siis saab need kodifitseerida ühtseks.[9] Seega, ajalooline koolkond oli kodifitseerimiste vastu, kuna selline seadusloome ei olevat loomulik.
Savigny arvates ei olnud keskaja Euroopas vajadus mitte kodifikatsioonide, vaid õigusteaduse järele. Ta pani rõhku just teadusele, arvates, et kui ei tunta veel piisavalt Vana-Rooma õigust, mis oli tema arvates olnud kõige teaduslikum õigus, pole mõtet hakata tegelema enda õiguse muutmisega. Savigny oli seega kodifitseerimine vastu, sest arvas, et seda ei ole vaja.[10]
Kodifitseerimise ajalugu Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Selle kohta, kas 13. sajandil Kontinentaal-Euroopas alanaud retseptsioon mõjutas Eestimaad, pole palju teada. Eestisse jõudis Rooma õigus põhiliselt kiriku kaudu Taani kuninga võimu ajal.[11] Hiljem, alates 16. sajandist, mõjutas Baltimaade arengut eelkõige Saksamaal toimuv.[12] Rooma õiguse retseptsioon toimus Eestimaal 15. ja 16. sajandil.[13] Rooma õigus pääses Eestisse paljuski Saksa ülikoolides käinud haritlaste kaudu.[14] 19. sajandil hakati Venemaal seadusi kodifitseerima, koos sellega ka Baltimaade seadused. Balti provintsiaalseadustik anti välja kolmes jaos. Tsiviilõiguse kodifitseerimise ülesanne anti Friedrich Georg von Bungele, tulemuseks oli provintsiaalseadustiku kolmas ja mahukaim jagu, Balti eraseadus (BES). See sisaldas ka Rooma õigust.[15] Provintsiaalseadustiku IV ja V jagu (tsiviil- ja kriminaalprotsess) jäi venestuse tõttu välja andmata.
Eesti ajal, 1938. aastal, algas kõigi Eesti seaduste kodifikatsiooni, Seaduste Kogu, väljaandmine XV köites, millest tegelikult jõuti avaldada ainult neli (I, IV, VI ja XI).
Tähtsamad kodifikatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ur-Nammu (2100 eKr)
- Hammurapi koodeks (18. sajand eKr)
- Kaheteistkümne tahvli seadused (450 eKr)
- Corpus iuris civilis (529–543 pKr)
- Russkaja Pravda (Правда роусьска) (1017)
- Code Civil / Napoleoni koodeks (1804)
- BES (Balti eraseadus) (1865)
- BGB (Bürgerliches Gesetzbuch) (1900)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti Entsüklopeedia".
- ↑ "Justiitsministeerium".
- ↑ 3,0 3,1 R. Narits (1993). Õiguse Entsüklopeedia. Juura. Lk 25.
- ↑ "S. N. Kramer. Ur-Nammu Law Code".
- ↑ "C. F. Horne ja C. H. Johns. The Code of Hammurabi" (PDF).
- ↑ H. Hattenhauer (2007). Euroopa õiguse ajalugu. Juura. Lk 9.
- ↑ E.Ilus (1960). Rooma eraõiguse alused. Penikoorem. Lk 45.
- ↑ E. Ilus (1960). Rooma eraõiguse alused. Penikoorem. Lk 45.
- ↑ R. Narits (1993). Õiguse entsüklopeeida. Juura. Lk 29.
- ↑ H. Hattenhauer (2007). Euroopa õiguse ajalugu. Juura. Lk 607.
- ↑ A. Perandi. Rooma õigus subsidiaarõigusena Eestimaal rootsi ajal. - Õigus 1931/2, lk 49.
- ↑ H. Siimets-Gross. Rooma õiguse uurimistraditsioon Tartu Ülikoolis 19. sajandi keskel. – Juridica 2006/10, lk 720.
- ↑ A. Perandi. Rooma õigus subsidiaarõigusena Eestimaal rootsi ajal. - Õigus 1931/2, lk 54.
- ↑ Rooma õiguse ajalugu. Dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokku seadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. Tartu 1923, lk 66.
- ↑ Rooma õiguse ajalugu. Dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokku seadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. Tartu 1923, lk 67.