Krementšuk
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2024) |
| Krementšuk | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
| |||
Pindala: 96,0 km²  | |||
|
Elanikke: 215 271 (1.01.2022)[1] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 49° 4′ N, 33° 24′ E | |||
 | |||
Krementšuk (ukraina Кременчук, vene Кременчуг) on linn Ukrainas Poltava oblastis Kiievist kagus, Krementšuki rajooni keskus. Asub Dnepri jõe ääres.
Linn asutati kindlusena arvatavasti 1571. aastal.
Enne Teist maailmasõda oli linna suurim rahvusrühm juudid (1897. aastal moodustasid nad 47% linnaelanikest).
Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid ukrainlased 87% Krementšuki elanikest.
Krementšuk on tähtis tööstuskeskus. 2018. aastal oli töötleva tööstuse toodangu müügimaht umbes 2,0 miljardit USA dollarit. Üks tähtsamaid tööstusharusid on masinatööstus. Ukraina suurim vagunitehas, veoautotehas (KrAZ, autorattatehas ja naftatöötlemistehas võimsusega 7 mln tonni, tegelikult töötles 2,5 mln tonni.
Linnas on suur jõesadam ja raudteesõlm.
26. juulil 2014, Ukraina kriisi ajal, tapeti Krementšuki linnapea Oleg Babajev. Babajev pooldas Ukraina ühtsust ja oli separatismi vastu, ning kuulus parteisse Üleukrainaline Ühendus Isamaa. Tema poliitilised vaated ja Krementšuki tähtsus Ukraina suure tööstuskeskusena võisidki olla mõrva ajendiks. [2]
Krementšuki veehoidla on tugevdatud valve all, kuna see võib olla võimalikuks sihtmärgiks sabotööridele. Ka Krementšuki naftatöötlustehas, mis on Ukraina suurim, on praegu (2014) Ukraina ainus täielikult töötav naftatöötlustehas, kuna kriisi tõttu Donbassi piirkonna naftatöötlustehased ei tööta.