Logos
|
See artikkel räägib vanakreeka terminist; teiste tähenduste kohta vaata Logos (täpsustus) |
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Logos võib tähendada sõna, lauset, väidet, argumenti, arutlust, kõnet, juttu, väljendust, mõistet, määratlust, selgitust või põhjust, seadust või reeglit, loendatud arvu või määra või mõõtu, suhet ehk relatsiooni, aru või mõtlemist, mõistust jms. Juba vanakreeka filosoofias võis sõna "logos" omandada neist paljudest tähendustest erinevaid või siis mitmeid samaaegselt. Filosoofilistes tekstides jäetakse see tihti tõlkimata.
Sõna "logos" tõlgitakse paljudes kontekstides ladina keelde sõnaga ratio. Seetõttu on saanud sõna "logos" üheks tuntumaks tähenduseks filosoofias just 'mõistus'. Näiteks Aristotelese inimesemääratlus kõlab "zōon logon echon" ('logost omav loom'), mida tõlgiti ladina keelde animal rationale ('mõistuslik olend'). Lisaks 'mõistusele' on tihedamini ette tulevad tähendused 'mõiste', 'määratlus', 'väide', 'argument'.
Uues testamendis Johannese evangeeliumi alguses on Jumal samastatud logosega.
Loogika
[muuda | muuda lähteteksti]Aristotelese loogikas on logos liigile omase eidose määratlus (definitsioon) soo (traditsioonilises loogikas soomõiste) ja liigierisuse kaudu.
Näiteks inimese logos on 'mõistusega elukas', kus elukas või loomne olend on sugu ja 'mõistusega' on liigierisus, st eristab inimest muudest loomse olendi sukku kuuluvatest liikidest, kel mõistus puudub – nagu hobune, koer, ahv jne.
Sõna "logos" tõlkevasteks selles kontekstis võiks sobida näiteks "määratlus" või "mõiste".