Maksupettus
Maksupettus ehk maksudest hoidumine (ingl tax evasion) on tahtlik ebaseaduslik tegevus, millega isik vähendab enda maksukoormust.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Maksupettuse ja maksudest hoidumise ajalugu algas juba Vana-Roomas, kui rikastele kehtestati maksud. Prantsuse revolutsiooni ajal pakkusid Šveitsi pangad prantsuse ülikutele, kes oma vara päästa üritasid, raha eest konfidentsiaalsust. 1934. aastal muutis Šveits pangaametnike poolt klientide identiteedi avalikustamine illegaalseks, mille tulemusena hakkas rikaste vara maailma eri riikidest kogunema Šveitsi pankadesse.[1]
Maksukuulekus ja maksumoraal
[muuda | muuda lähteteksti]Maksukuulekus on maksumaksja käitumine, mis seisneb riigile tulude deklareerimises ja maksude tasumises. Maksukuulekus sõltub maksumoraalist ehk individuaalsest valmisolekust maksta makse. Maksumoraal väljendab inimeste suhtumisest riiki. Kui riigi kodanikke poliitikasse rohkem kaasata, on tavaliselt tulemuseks maksumoraali paranemine. Maksumoraali mõjutavad ka religioon ja kultuur.[2]
Maksuplaneerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Maksuõigus annab maksumaksjale maksuplaneerimisel küllaltki suure vabaduse. Maksude maksmist saab legaalselt mingil määral vältida, kasutades ära lünki õiguskorras, kuid kui tehingu vorm ei vasta enam majandustegevuse tegelikule sisule, siis on tegu illegaalse maksuplaneerimisega.[3]
Maksupettuse eristamine maksuplaneerimisest
[muuda | muuda lähteteksti]Keeruline on vahet teha maksudest hoidumisel ja maksunduslike riskide võtmisel. Tehing, mille eesmärk on maksudest hoidumine, on tavaliselt kunstlik ja omapärane. Samas pole kõikide kahtlaste tehingute puhul tegu maksupettusega ja sellepärast peab tehinguga olema seotud tahe vähendada maksukoormust. Lisaks tuleb kunstliku tehingu sisu analüüsida ning teha kindlaks, et sellise vormi kasutamiseks polnud muid põhjuseid.[4]
Riigikohtu halduskolleegium on esile tõstnud loetelu tunnuseid, mis peavad olema maksudest hoidumise eesmärgiga tehtud tehingul:
- tehingutes osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud sidemed;
- tehingute jada, kus ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe oleks olnud ülejäänud tehingute tegemiseta mõttetu;
- sellise jada etteplaneeritus;
- jadas mõne etapi puhul majandusliku eesmärgi puudumine;
- tehingute ebaloomulikkus võrreldes tavalise majandustegevusega;
- tehingute ajaline järgnevus ja kiirus.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ J. Zweig. Panama Papers: A History of Tax Evasion from Ancient Rome to the French Revolution to 19th-Century New Jersey, The Wall Street Journal. 2016
- ↑ K. Lillemets. Maksumoraal maksukuulekuse mõjutajana. Riigikogu Toimetised nr 16, 2007.
- ↑ J. Lehiste. Maksudest kõrvalehoidumise olulisemad põhjused ja probleemid. MaksuMaksja nr 6/7, 2013.
- ↑ G. Kask. Maksudest kõrvalehoidumise piiritlemis- ja hindamiskriteeriumid Eesti ja Euroopa maksuõiguse näitel. MaksuMaksja nr 4, 2011.
- ↑ RKHKo 3-3-1-23-09.