Mitsubishi 3000GT
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2025) |
Mitsubishi 3000GT on kaheukseline 2+2 sportauto, mida tootis Mitsubishi aastail 1990–1999. Kõik 3000GTd toodeti Jaapanis Aichi prefektuuris Okazaki tehases.
Oktoobris 1989 esitles Mitsubishi Tokyo autonäitusel kaht ideeautot – HSR-II ja HSX. HSR-II'l oli põhirõhk aktiivsel aerodünaamikal, liikuvate tiibade ja spoilerite asendist sõltuvalt sai auto õhutakistustegurit muuta vahemikus 0,20–0,40. Palju sellest tehnoloogiast jõudis ka HSXle.[1] Kuna HSR-II ja HSX said sooja vastuvõtu osaliseks, laskis Mitsubishi HSX ka seeriatootmisesse, konkureerimaks Honda NSX, Mazda RX-7, Nissan 300ZX, Subaru SVX ja Toyota Supraga. Koduturul Jaapanis turustati autot nime Mitsubishi GTO nime all, mis pärines firma 1970–1977 toodetud sportautolt Galant GTO; kuna aga arvati, et täheühendit GTO, mida kandsid mitmed legendaarsed läänemaailma sportautod, nagu Ferrari 250 GTO ja Pontiac GTO, poleks kohane kasutada Jaapani autol, sai välisturgudel auto nimeks 3000GT. Toonase Mitsubishi ja Chrysleri koostöö alusel müüdi USA turul 3000GTd lisaks ka 1990–1996. mudeliaastatel märgivahetusena Dodge Stealthi nime all.
3000GT/GTO baseerus Mitsubishi lipulaeval Diamante, mida Euroopas müüdi Sigma nime all, kasutades selle põikiasetusega 6G72 V6-mootorit (2972 cm3) koos esirattaveoga. Lisaks oli saadaval ka topelt turbo laetud mootor ning ka aktiivaerodünaamika (automaatselt muutuvad esi- ja tagaspoilerid), neljarattavedu ja seadistatav vedrustus.[2]
1991. aastal kavatseti Dodge Stealthi kasutada Indianapolis 500 võidusõidul turvaautona, kuid USA autotööliste ametiühing UAW esitas kaebuse, kuna see oli Jaapanis toodetud, mispeale kasutati turvaautona hoopis Dodge Viperi prototüüpi. Kuna aga Viper polnud veel tootmisvalmis, sai võidusõidu võitnud Rick Mears auhinnaks ikkagi Stealthi.
Esimese seeria 3000GT/GTO/Stealthid (tehasekood Z16A) jõudsid müügile 1991. aasta alguses. 3000GT/GTO olid kahe ülanukkvõlliga 24-klapise mootoriga (vabalthingav või turboga), USA turul oli Stealthi baasmudel ühe ülanukkvõlliga 12-klapise mootoriga. 3000GT SL/Stealth R/T olid elektrooniliselt seadistatava vedrustuse, ABS-pidurite ja kliimaautomaatikaga; VR-4 oli lisaks kahe turbo laadija, pideva nelikveo, neljarattasuunangu, piiratud libisemisega differentsiaali ja aktiivse aerodünaamikaga. Kõik vabalthingavate mootoritega autod olid saadaval 5-käigulise manuaal- või 4-käigulise automaatkäigukastiga, turboga automaatkasti ei saanud.[3]
USA ja Jaapani turbomudelid kasutasid TD04-09B laadijaid, rõhk 9 psi (0,6 bar), Euroopas kasutati 13 psi (0,9 bar) rõhuga TD04-13G laadijaid. Nendel olid madalamad temperatuurid, et võimaldada pikemaajalist suurematel kiirustel sõitu Saksamaa kiiruspiiranguteta Autobahnidel. Selle väljatöötamise tõttu jõudis auto Euroopa turule alles 1992. aasta sügisel.[4]
| Mudel | Turg | Mootor | Võimsus | Hind |
|---|---|---|---|---|
| Dodge Stealth | USA | 12-klapine | 166 hj | $16,295 (1991) |
| Mitsubishi GTO SR | Jaapan | 24-klapine | 228 hj | |
| Dodge Stealth ES, R/T
Mitsubishi 3000GT/3000GT SL |
USA | 24-klapine | 226 hj | $18,055/24,155 (1991)
$19,060/24,750 (1991) |
| Mitsubishi GTO Twin Turbo | Jaapan | 24-klapine topeltturbo | 280 hj | |
| Mitsubishi 3000GT | Euroopa | 24-klapine topeltturbo | 286 hj | 120.000 DEM (1993)
92.000.000 ITL (1993)[5] |
| Dodge Stealth R/T Turbo
Mitsubishi 3000GT VR-4 |
USA | 24-klapine topeltturbo | 305 hj | $29,270 (1991)
$30,800 (1991) |
1993. aastal läbis 3000GT facelifti, millega muudeti auto esiosa. Esiveolised autod olid nüüd tehasekoodiga Z15A, nelikveolised Z16A. Klapptuledest loobuti integreeritud projektortulede kasuks. Jaapanis tulid need facelifti-järgsed autod müügile augustil 1993, USAs 1994. mudeliaastal, Euroopas alles 1995. aastal. Euroopas oli endiselt saadaval ainult topeltturbomudel, selle võimsus ei muutunud; seevastu USA ja Jaapani turu autodel suurenes MIVECi muutuva gaasijaotusfaasi kasutamisega pöördemoment; USAs kasvas ka mootori võimsus 325 hjle; Jaapani regulatsioonide tõttu oli aga koduturu autode võimsus endiselt 280 hj. Turbomudelid olid nüüd Getragi 6-käigulise manuaalkastiga.
USA turul oli 3000GT saadaval ka kõvakatusega kabrioletina, katusemehhanismi tootis Californias firma ASC (American Sunroof Company). Kabrioletid olid saadaval 1995. ja 1996. mudeliaastatel, mudelitena SL Spyder ($57,450) ja VR-4 Spyder ($64,450). SL Spyder oli saadaval ainult automaatkastiga, seda toodeti 741 eksemplari; VR-4 oli saadaval manuaalkastiga ja seda toodeti 877 eksemplari.[6]
Kuigi VR-4 oli suhteliselt raske, kaaludes ligi 1.7 tonni, suutis see siiski kiirendada 0–100 ligi 5 sekundiga, olles võrdväärne konkurentidega nagu Mazda RX-7 ja Nissan 300ZX.[7][8][9]
| Mudel | Turg | Mootor | Võimsus | Hind |
|---|---|---|---|---|
| Dodge Stealth | USA | 12-klapine | 162 hj | $20 935 (1994) |
| Mitsubishi GTO SR | Jaapan | 24-klapine | 226 hj | |
| Dodge Stealth R/T
Mitsubishi 3000GT/3000GT SL |
USA | $23 680 (1994)
$27 175/31 650 (1994) | ||
| Mitsubishi GTO Twin Turbo, GTO MR | Jaapan | 24-klapine topeltturbo | 280 hj | |
| Mitsubishi 3000GT | Euroopa | 24-klapine topeltturbo | 286 hj | 110 000 DEM (1997) |
| Dodge Stealth R/T Turbo
Mitsubishi 3000GT VR-4 |
USA | 24-klapine topeltturbo | 325 hj | $37 512 (1994)
$40 900 (1994) |
Alates 1997. aastast Dodge Stealthi enam ei müüdud, Stealthi baasmudel lülitati nüüd 3000GT mudelivalikusse. Hindade kasvu tõttu polnud teatud lisavarustust enam saadaval, nagu aktiivaerodünaamikat ja elektriliselt seadistatavat vedrustust. USA turul kahanevate müügiarvude tõttu jäeti 1997. aastale kavandatud facelift ära, selle asemel sai uus seeria (nüüd Z15AM) vaid uue esikaitseraua ja suurema tagatiiva. Facelift lükkus edasi 1999. aastasse, kui 3000GT sai uue esiosa koos uute laternatega. Sportautoturu kokkukuivamisega jäi 1999. mudeliaasta 3000GTle USA turul viimaseks. Ka konkurendid olid selleks ajaks ammu USA turult lahkunud – Mazda RX-7 müüdi viimati 1995., Nissan 300ZX 1996. ja Toyota Suprat 1998. mudeliaastal. Alles jäi vaid Honda NSX, mis oli aga palju kallim. Jaapani turule toodeti GTOd veel 2000. aastal, kuni see lõpetati müügiarvude languse ja uute külgkokkupõrke turvanõuete tõttu.[10] USA turul müüdi 1991–1999 kokku 151 454 autot, millest 86 151 3000GTd ja 65 303 Stealthi.[11]
| Mudel | Turg | Mootor | Võimsus | Hind |
|---|---|---|---|---|
| Mitsubishi 3000GT | USA | 12-klapine | 165 hj | $25 450 (1999) |
| Mitsubishi GTO SR | Jaapan | 24-klapine | 228 hj | |
| Mitsubishi 3000GT SL | USA | $33 400 (1999) | ||
| Mitsubishi GTO Twin Turbo/GTO MR | Jaapan | 24-klapine topeltturbo | 280 hj | |
| Mitsubishi 3000GT VR-4 | USA | 24-klapine topeltturbo | 325 hj | $44 600 (1999) |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Cars, Story (19. veebruar 2024). "The History of Mitsubishi's Six HSR Concepts (1987–1997)". Story Cars (inglise). Vaadatud 7. jaanuaril 2025.
- ↑ "The 1994 Mitsubishi 3000GT VR4 Was Too Far Ahead of its Time". Road & Track (Ameerika inglise). 12. jaanuar 2016. Vaadatud 7. jaanuaril 2025.
- ↑ Brinker, Mark R.; Vernis, Myron T. (2022). Japan's Most Astonishing Automobiles For the Collector and Enthusiast (inglise). Quiet Greatness, LLC. ISBN 978-0-578-34683-0.
- ↑ Aichele, Tobias, toim (1992). "Mitsubishi". Auto Katalog 1993 (saksa). Stuttgart: Vereinigte Motor-Verlage GmbH & Co. KG: 136.
- ↑ di Pietro, Marco (5. august 2023). "Mitsubishi 3000 GT (1991–2000), impressioni di guida". Ruoteclassiche (itaalia). Vaadatud 7. jaanuaril 2025.
- ↑ Registry, 3000gt Spyder. "Welcome to 3SR". 3000GT Spyder Registry (Ameerika inglise). Vaadatud 7. jaanuaril 2025.
- ↑ "Mitsubishi 3000GT vs. Porsche 911 vs. Toyota Supra: '90s Turbo Power". Motor Trend.
- ↑ "The 300-Horsepower Club". Road & Track: 74–83. Veebruar 1994.
- ↑ "1994–1999 Mitsubishi 3000GT VR4 / GTO / 3000 GT VR-4 – Modern Racer – Auto Archive". www.modernracer.com. Vaadatud 7. jaanuaril 2025.
- ↑ "スポーツカーは不必要、三菱『FTO』と『GTO』が揃って廃止 | レスポンス（Response.jp）" [Sportautod ebavajalikud, Mitsubishi FTO and GTO tootmine lõpetati]. web.archive.org (jaapani). 24. juuni 2016. Vaadatud 7. jaanuaril 2025.
- ↑ "Stealth 316 – Stealth/3000GT Production Guide". www.stealth316.com. Vaadatud 7. jaanuaril 2025.
