Rarotonga keel
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Rarotonga keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Cooki saared, Prantsuse Polüneesia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid |
| Kokku kõnelejaid | ~39 090 [1] |
| Keelesugulus |
austroneesia keeled Kesk-Ida-Austroneesia keeled polüneesia keeled rarotonga keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Cooki saared |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | rar[1] – rarotonga keel |
| ISO 639-2 | pnh[2] – Tongareva (Penrhyni) dialekt |
| ISO 639-3 | rkh[3] – Rakahanga-Manihiki dialekt |
Rarotonga ehk Cooki maoori keel on austroneesia keelkonda kuuluv polüneesia keel. Tegemist on Cooki saarte ametliku keelega, teiseks ametlikuks keeleks on inglise keel.[4] Lisaks räägitakse veel pukapuka ja rakahanga-manihiki keelt.[4]. Cooki maoori keeles võib eristada viit dialekti: Tongareva, Rakahanga-Manihiki, Ngaputoru, Aitutaki ja Mangaia. Rarotonga keel ning selle murded on lähedas suguluses tahiti ja Uus-Meremaa maoori keelega, pukapuka keel aga samoa keelega.[5]
Rarotonga keele kõnelejaid on kokku 39 090, neist 13 100 Cooki saartel: 2035 Aitutaki, 481 Atiu, 573 Mangaia, 307 Mauke ja 189 Mitiaro saarel (2011. aasta loendus).[1] Kõnelejate arv väheneb kiiresti.[1] Rarotonga keel sarnaneb tuamotu, havai, mangareva ja markii keelega.[1]
Tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]| A a (‘a, ā, ‘ā) | E e (’e, ē, ’ē) | Ŋ ŋ | I i (’i, ī, ’ī ) | K k | M m | N n | O o (‘o, ō, ’ō) | P p | R r | T t | U u (‘u, ū, ‘ū) | V v |
|---|
Rarotonga keeles on 5 vokaali: a, e, i, o, u. Nende viie vokaali pikka hääldust kirjutatakse ülakriipsu ehk makroniga: ā, ē, ī, ō, ū. Peamisi konsonanthäälikuid on 9: ŋ(ng), m, n, p, t, k, ɾ, v, ʔ. (Lisaks f, mis on kasutusel vaid Manihiki saarel, s, mis on kasutusel Penrhyni atollil, ja h, mis on kasutusel mõlemas nimetatud paigas.)[5] (Vrd: eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali ja 17 konsonanti.)
Tuleb meeles pidada, et helilist velaarset nasaali ŋ(ng) hääldatakse keeleselja ja pehme suulae vahel.[6]
Kuigi rarotonga keeles on kasutusel makron (pikenduskriips tähe peal) ja kõrisulghäälik (ʔ/‘), ei kasuta keele kõnelejad neid diakriitilisi märke mitteformaalses kirjas.[5]
Foneetika
[muuda | muuda lähteteksti]Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]| Moodustusviis | Moodustuskoht | |||
|---|---|---|---|---|
| Huuled | Hambasombud | Pehme suulagi | Kõriõõs | |
| Nasaalid | m | n | ŋ | |
| Klusiilid | p | t | k | ʔ |
| Tremulandid | ɾ | |||
| Frikatiivid | f1 v | s2 | h3 | |
- Ainult Manihikis.
- Ainult Penrhynis.
- Ainult Manihikis ja Penrhynis.
Vokaalid
[muuda | muuda lähteteksti]| Eesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
|---|---|---|---|
| Kõrged vokaalid | i iː | u uː | |
| Keskkõrged vokaalid | e eː | o oː | |
| Madalad vokaalid | a aː |
Numbrid
[muuda | muuda lähteteksti]| 1 | ta‘i |
| 2 | rua |
| 3 | toru |
| 4 | ‘ā |
| 5 | rima |
| 6 | ono |
| 7 | ‘itu |
| 8 | varu |
| 9 | iva |
| 10 | ta‘i nga‘uru |
Süntaks
[muuda | muuda lähteteksti]Rarotonga keeles on kasutusel sõnajärjetüüp VSO (verb – subjekt – objekt).[5]
Grammatilised kategooriad
[muuda | muuda lähteteksti]Substantiivide grammatilised kategooriad
[muuda | muuda lähteteksti]Geenus
[muuda | muuda lähteteksti]Rarotonga keeles on enamasti sugu vaid elusolenditel (on siiski erandeid mõne taime osas, nt kastan). Osade nimisõnade puhul pole soo märkimine vajalik, kuna sõna ise juba viitab soole (nt ake – ema, tamaine – tütar). Sõnad, mis ei viita soole, vajavad tähistajaid tane või vaine, kui on tegemist inimestega, ning ua või toa, kui on tegemist loomadega.[8]
Näiteks:
- väimees – unonga tane,
- täkk – oroenua toa.
Arv (ainsus/mitmus)
[muuda | muuda lähteteksti]Mitmuse tähistamiseks kasutatakse peamiselt sõnu au ja aronga (harvem nga, puke ja etai), mis kirjutatakse substantiivi ette. Teatud juhtudel kasutatakse ka sõna tini (nt mehed – tangata tini), mis paigutatakse substantiivi taha. Vahel märgitakse mitmust reduplikatsiooni abil.[8]
Näiteks:
- rakau nui – suur puu,
- rakau nunui – suured puud.
Määratus
[muuda | muuda lähteteksti]Rarotonga keeles on definiitsed artiklid te (ingl k the) ja taua (that) ja indefiniitsed artiklid e (a) ja tetai (one).[8]
Kääne ehk kaasus
[muuda | muuda lähteteksti]Rarotonga keeles on 6 käänet (vrd: eesti keeles 14) ja nende tähistamiseks kasutatakse eessõnu (sõna ise ei muutu).[8]
Näiteks: te akava – kohtunik
| Kääne | Singular | Pluural |
|---|---|---|
| Nominatiiv | te akava | te au akava |
| Genitiiv (kelle? mille?) | no te akava | no te au akava |
| Daativ (kellele? millele?) | ki te akava | ki te au akava |
| Akusatiiv (keda? mida?) | i te akava | i te au akava |
| Vokatiiv (ingl k o judge!) | e te akava e! | e te au akava e! |
| Ablatiiv (ingl k by...) | e te akava | e te au akava |
No, na, to ja ta on kõik genitiivi tähistajad.[8]
Adjektiivide grammatilised kategooriad
[muuda | muuda lähteteksti]Enamasti kirjutatakse adjektiiv substantiivi järgi, kuid on ka erandeid, nt numbrid (üks mees – tangata okotai).[9]
Võrdlus
[muuda | muuda lähteteksti]Võrdlusastmeid moodustatakse partiklite lisamise abil. Nt: lühike, lühem, kõige lühem – poto, a poto o, poto rava.[8]
Verbide grammatilised kategooriad
[muuda | muuda lähteteksti]Aeg
[muuda | muuda lähteteksti]- minevik
- olevik
- tulevik
Isik
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. (inklusiivne ja eksklusiivne)
- 2.
- 3.
Kõneviis
[muuda | muuda lähteteksti](Vrd: eesti keeles viis kõneviisi: indikatiiv, imperatiiv, konditsionaal, kvotatiiv ja jussiiv.)
Tegumood
[muuda | muuda lähteteksti]- aktiiv/passiiv
- personaal/impersonaal
Aspekt
[muuda | muuda lähteteksti]- perfektiivne/imperfektiivne
- progressiivne (jätkuv tegevus)
- habituaalne (harjumust või viisi väljendav)
- inhoatiivne (algust väljendav)
Kõneliik
[muuda | muuda lähteteksti]- jaatav/eitav
Pronoomenid
[muuda | muuda lähteteksti]Rarotonga keeles on kuut liiki asesõnu: isikulised, relatiivsed, adjektiivsed, interrogatiivsed, demonstratiivsed ja indefiniitsed.[9]
Isikulised asesõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| Isik | Singular | Duaal | Pluural |
|---|---|---|---|
| 1. (inklusiivne) | au | tāua | tātou1 |
| 1. (eksklusiivne) | māua | mātou2 | |
| 2. | koe | kōrua | kōtou |
| 3. | aia | rāua | rātou |
- teie (2 ja enam) ja mina,
- nemad ja mina.
Keelenäide
[muuda | muuda lähteteksti]Kua ‘anga‘ia tē reira ‘are ‘ei ngā‘i ‘akapū‘anga nō te tangata i te tuātau ‘uri‘ia.
See maja oli ehitatud nii, et inimestel oleks kuhugi orkaanihooajal varjuda.[10]
Kirjaviis
[muuda | muuda lähteteksti]Rarotonga keeles kasutatakse ladina kirjaviisi.[1]
Huvitavat
[muuda | muuda lähteteksti]Reduplikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Üheks huvitavaks morfoloogiliseks protsessiks rarotonga keeles on reduplikatsioon. Selle abil saab tähistada verbide intensiivsemat või korduvat olemust. Nt aere – aaere (jalutama – ringi jalutama), akara – akara-kara (vaatama – mitu korda vaatama), iro – iroiro (keerutama – keerlema), tanu – tatanu/tanutanu (istutama – kultiveerima) jne.[11]
Piibli tõlge
[muuda | muuda lähteteksti]Rarotonga keeles avaldati piibel (Te Bibilia Tapu Ra: Koia te Koreromotu Taito e te Koreromotu Ou) 1888. aastal.[1][12]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Ethnologue. Rarotongan". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "Ethnologue. Penrhyn". Vaadatud 19. novembril 2013.
- ↑ "Ethnologue. Rakahanga-Manihiki". Vaadatud 19. novembril 2013.
- ↑ 4,0 4,1 "Wikipedia. Cook Islands". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 "Wikipedia. Cook Islands Māori". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "Free Online Dictionary of Rarotongan & Cook Islands Māori". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2013. Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ Crown, ed. I-E-KO-KO! An Introduction to Cook Islands Maori, Learning Media Limited, Wellington, 2008. Lk 73.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 "Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk 3, 7–11". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ 9,0 9,1 "Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk 13–14". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "Mangaian Dictionary. Dictionary of Cook Islands Languages". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk 34–36". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "National Library of Australia. Catalogue". Vaadatud 17. novembril 2013.