Teadmusühiskond
Artiklis puuduvad viited. |
Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele.
Teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal tootmisprotsessis on suur.[viide?] Teadmusühiskond on infoühiskond, kus majanduse ja poliitika arendamiseks kasutatakse pidevalt ja oskuslikult informatsiooni, kusjuures oluliseks ei peeta mitte kogutud informatsiooni hulka, vaid seda, et poliitilised ja majanduslikud otsused tugineksid teaduslikele uuringutele. [viide?] Õppe- ja töökeskkonna lõimimine ning uuenduste pidev kasutuselevõtt eeldab samas uusi arusaamu juhtimises.[viide?]
Kujunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Majanduse kujunemislõigud:[viide?]
- tööstus- ehk industriaalühiskond
- postindustriaalühiskond
- infoühiskond
- teadmusühiskond
Teadmusühiskond ja Eesti
[muuda | muuda lähteteksti]Pikaajaline riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" võeti Riigikogu poolt vastu 2005. aastal ning see kirjeldab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse probleemi lahendusena pööret teadmusühiskonda.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ülo Kess: Teadmus digiajastul, Sirp, 12. detsember 2013