Teos
|
See artikkel räägib üldmõistest; vanaaja linna kohta vaata artiklit Teos (linn) |
 |
Teos on üldmõistes loomingulise tegevuse tulemus. Teosel on enamasti autor. Teos võib olla ka ilma konkreetse autorita (näiteks rahvaloominguteos) või selle autor võib olla teadmata (anonüümne autor). Rahvaloominguteos võib esineda mitmetes teisendites ning aja jooksul muutuda. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Teos võib olla ka tuletatud (tuletatud teos), näiteks teose tõlge, algse teose adaptatsioon ehk kohandus ning arranžeering ehk töötlus.
Teoseks autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse (kirjandusteos), kunsti (kunstiteos), filmi (filmiteos), muusika (heliteos) või teaduse (teadusteos) valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
|
Legaaldefinitsioon: "Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus." |
Autorikaitse all oleva loomingulise tegevuse tulemuste liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Teosed, millele tekib autoriõigus, on näiteks:
- ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
- teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid);
- arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;
- kõned, loengud, ettekanded, jutlused ja muud teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed);
- stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
- draama- ja muusikalised draamateosed;
- muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
- koreograafiateosed ja pantomiimid;
- audiovisuaalsed teosed;
- maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
- lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
- skulptuuriteosed;
- arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid), projekti sisu seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad), linnaehitusansamblid ja kompleksid;
- tarbekunstiteosed;
- disaini- ja moekunstiteosed;
- fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
- kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
- õigusaktide projektid;
- standardid ja standardite kavandid;
- arvamused, retsensioonid, eksperdihinnangud jms;
- tuletatud teosed (teose tõlge, algse teose kohandus (adaptatsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus;
- teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid, kusjuures andmebaasiks autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil ning andmebaasi mõiste ei hõlma selle andmebaasi tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.
Kaitse alla kuuluvad ka teose loomise vaheetappide resultaadid (eskiisid, visandid, plaanid, joonised, peatükid, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms ning teose originaalne pealkiri või teose nimetus.
Loomingulise tegevuse tulemuste liigid, mis ei kuulu autorikaitse alla
[muuda | muuda lähteteksti]Kaitstud ei ole ning autoriõiguse seadust ei kohaldata:
- ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastustele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
- rahvaloominguteostele;
- õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
- kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
- riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
- päevauudistele;
- faktidele ja andmetele;
- ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.