Umbusaldusavaldus

Umbusaldusavalduseks nimetatakse poliitikas seda, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasikutsumist ametikohalt. Tüüpiliselt umbusaldatakse tänapäeval demokraatlikes riikides valitsusjuhte või -liikmeid, presidente, kohalike omavalitsuste juhte või liikmeid, samuti parlamendi või omavalitsuse volikogu eesistujaid.

Umbusaldus loetakse õnnestunuks, kui häältest piisab umbusaldatava ametist tagandamiseks. Kuna umbusalduse algatab üldjuhul opositsioon, kes on opositsioonis seetõttu, et tal on vähem hääli, siis enamasti umbusaldamine ei õnnestu. Umbusalduse õnnestumiseks on vaja eritingimusi: mõne koalitsioonisaadiku toetust, koalitsiooni lõhenemist vms. Õnnestunud umbusaldushääletus võib, kuid ei pruugi viia võimuliidu ja valitsuse lagunemiseni.

Eestis

Taasiseseisvumise järgses Eestis on ministritele 1992-2019 umbusaldust avaldatud 31 korral, neist õnnestunud on vaid kolm: teisel katsel õnnestus peaminister Mart Laari umbusaldamine 1994. aastal, mõõdikuskandaal viis ametist siseminister Ken-Marti Vaheri ning 2016. aasta 9. novembril umbusaldati peaminister Taavi Rõivast.

Enim on Eestis umbusaldatud siseministreid (6 korral), järgnevad peaministrid (5 korral) ja rahandusministrid (4 korral).

Eestis on umbusaldushääletusele pandud järgnevad ministrid.

• 3 korral:
  • Mart Laar (1993, 1994 ja 2001 peaministrina)
  • Villu Reiljan (1995, 1998, 2006 keskkonnaministrina)

• 2 korral:
  • Toivo Jürgenson (2001 teede- ja sideministrina)
  • Siim Kallas (1999 ja 2000 rahandusministrina)
  • Rein Lang (2009 justiits- ja 2013 kultuuriministrina)
  • Mihkel Pärnoja (2000 ja 2001 majandusministrina)
  • Taavi Rõivas (2015, 2016 peaministrina)
  • Mart Helme (2019, siseministrina)
  • Martin Helme (2020, rahandusministrina)
• 1 korral:
  • Andrus Ansip (peaminister)
  • Heiki Arike (siseminister)
  • Tarmo Loodus (siseminister)
  • Maret Maripuu (sotsiaalminister)
  • Jüri Mõis (siseminister)
  • Urmas Paet (välisminister)
  • Lagle Parek (siseminister)
  • Juhan Parts (majandus- ja kommunikatsiooniminister)
  • Mailis Reps (haridus- ja teadusminister)
  • Ain Seppik (siseminister)
  • Jaanus Tamkivi (keskkonnaminister)
  • Liina Tõnisson (majandusminister)
  • Ken-Marti Vaher (siseminister)
  • Tiit Vähi (peaminister)