Viktor Konstantin Oxford
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2024) |
Viktor Konstantin Oxford, ka Oksvort ja Oksvord (18. september vkj / 1. oktoober ukj 1893 Rapla[1] – 15. veebruar 1984 Tallinn[2]) oli Eesti graafik, näitleja ja helilooja.
ja võimsalt mühavad
ja kodupinna metsad
meil vastu kajavad.
Refrään:
Jää vabaks, Eesti meri,
jää vabaks, Eesti pind!
:,: Siis tuisku ega tormi
ei karda Eesti rind. :,:
Meil kalur merel noota
võib vabalt vedada
ja musta mulla põuest
võib vili võrsuda.
Refrään: Jää vabaks …
Me vabal lainte voodel
võib päike särada
ja rõõmulaulust põllul
mets vastu kajada.
Refrään: Jää vabaks …
Viktor Konstantin Oxford[3]
Koolihariduse sai Oxford Tallinna linnakoolis[viide?] (samas koolis olid omal ajal õppinud Edard Vilde ja Eduard Bornhöhe (Kas Tallinna Kreisikool ??? ) ), pärast linnakooli lõpetamist jätkas ta enesetäiendamist Prantsusmaal. Tööle hakkas ta kooli järel varakult Tallinna suurtehastes Dvigatel, Franz Krull ja Volta. Algul töötas ta tabelipidajana, hiljem jätkas ta joonestaja ja konstruktorina. Kui 1917. aastal evakueeriti suurtehased Venemaale, siis ka Oxford suundus Venemaale, kus oli mõni aeg Jaroslavli kubermangus vedurijuht ja jõudis teenida ka Punaarmees – Läti punaküttide soomusrongil. 1921. aastal naasis ta Eestisse ning töötas Tallinna Arsenalis, Ellamaa elektrijaama ehitusel, Kawe kommivabrikus reklaamikunstnikuna ja veel mitmes trükikojas. Tema karikatuure avaldati ajalehtedes Tallinna Elu, Kodu ja Meie Mats. Ta tõlkis luulet prantsuse, saksa ja vene keelest ning oli laadarändkino omanik.[4]
Ta oli andekas muusik ning mängis mitut pilli, samas 1930. aastatel teenis raha mängides klaverit Tallinna ja Nõmme kinodes. Lisaks isetegevuslik teatritegemine – ta oli valitud Nõmme teatriseltsi "Lämmeküne" juhatusse[5].
Pärast Esimest maailmasõda 1930. aastal asutas ta Nõmmel omanimelise trükikoja Oxforditrükk (nootidel seisis "Oxforditrükk Nõmmel"), mille trükimasina ehitas Oxford ise. Trükikojas lasi oma noote trükkida enamik Eesti heliloojaid ja heliloominguga seotud ettevõtteid, sealhulgas o/ü Esto-Muusika.[2][6] Teise maailmasõja ajal tegutses ta keemikuna, valmistades kvaliteetseid riidevärve ning tualettseepi Silva. Pärast sõda proovis destilleerida puskarist puhast piiritust, kuid sai selle tegevusega süüdistuse salaviinaajamises ja ta pandi kuueks aastaks (1949–1953) vangi Harku vangilaagrisse. Seal õppis ta selgeks projekteerimise ning valmistas ohvitseride peredele kuure ja majakesi. Tänu sellele sai ta hiljem elamisloa Tallinna, kui ta Stalini surma tõttu varem vanglast vabastati[7].
Oxford oli fotograaf Kalju Suure ristiisa.[8]
Oxford on maetud Rahumäe kalmistule.[9] Et Kaitseväe vahipataljon on valinud Oxfordi laulu "Jää vabaks, Eesti meri" oma tunnuslauluks, on pataljon võtnud endale aukohuseks Oxfordi haua korrashoidmise, ning pataljoni kaitseväelased mälestavad laulu autorit igal aastal. Kalju Suure algatatud korjanduse tulemusel[6] ja kaitseväelaste annetuste eest paigaldas Vahipataljon 1. oktoobril 2004 Oxfordi viimsele puhkepaigale hauakivi.[10]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Oxford kirjutas 1930. aastal[11] sõdurilaulu "Jää vabaks, Eesti meri", millel on kolm salmi ja kolm korduvat refrääni. Enne Teist maailmasõda kandis see ka pealkirju "Orjalaul" ja "Vabadusehümn".[11] Laulusõnade algvariant esines juba poeemis "Terasori", mis oli kirjutatud 1916. aastal.[10] Pärast avaldamist sai laul Kaitseväes väga kiiresti populaarseks.[11]
1943. aastal avaldas Oxford Jaan Jäneda pseudonüümi all "3 marsilaulu", millest esimene oli "Jää vabaks!". Eesti okupeerimise ajal lauldi loo refrääni muudetud kujul sõnadega "Saa vabaks, Eesti meri..."[10]
Otseselt ei olnud laul ka Nõukogude ajal keelatud, see kõlas isegi Kaljo Kiisa filmis "Me olime kaheksateistkümneaastased"[11] (linateos sai Nõukogude Liidu filmiarvustajatelt siiski teravat kriitikat).
1990. aastatel oli laulu puhkpillimotiiv Raadio Vaba Euroopa – Vabadusraadio eestikeelsete saadete signatuuriks. Tänapäeval on see vahipataljoni lipulaul[11] ja üks Eesti tuntumaid marsilaule.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Sünnikanne Rapla koguduse sünnimeetrikas – EAA.1219.1.197:73
- ↑ 2,0 2,1 "Viktor Konstantin Oxford". EFIS. 2014. Vaadatud 13. septembril 2015.
- ↑ "Jää vabaks, Eesti meri". laulud.ee. Vaadatud 27.01.2021.
- ↑ "Tehnika ja teadus (mälumängu küsimused)" (PDF). Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi. 18. märts 2012. Originaali (PDF, lk. 6 (26.)) arhiivikoopia seisuga 28. september 2015. Vaadatud 13. septembril 2015.
- ↑ Nõmme Hariduse ja Rahvamaja Selts 1928-1933. Nõmme 1933
- ↑ 6,0 6,1 "Kaitseväelased mälestavad tuntud marsilaulu autorit". Eesti Kaitsevägi. 2004-09-30 (uuend. 17.04.2015). Originaali arhiivikoopia seisuga 2015-09-27. Vaadatud 2015-09-13.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend) - ↑ Haudi Viktor Konstantin Oksvort
- ↑ "PAPA VALTER PAJATAB. Viktor Oksvort". ERR | Arhiiv. Eesti Rahvusringhääling. 2009. Vaadatud 13. septembril 2015.
- ↑ "Rahumäe kalmistu". elin.ttu.ee. 25. oktoober 2009. Originaali (Sisaldab viis fotot keskmise suurusega 675 KB) arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 13. septembril 2015.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Raul Sulbi (1. oktoober 2013). "Vahipataljon mälestas laulu «Jää vabaks Eesti meri» autorit". Postimees. Vaadatud 13. septembril 2015.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 Ain Kütt (faili metaandmete järgi) (17. november 2013). "Mälumängu küsimused" (PDF). Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi. Originaali (PDF, lk. 3) arhiivikoopia seisuga 28. september 2015. Vaadatud 13. septembril 2015.