Allilm

Michelangelo. Charon toimetab äraneetud hingi põrgusse. Sixtuse kabel, 1535-1541

Allilm ehk allmaailm on üldnimetus paljudes usundites ja mütoloogiates kirjeldatud maa-aluse piirkonna kohta, kus jäädakse tegutsema pärast surma.

Luule

Ei riiva mind kõduingel
ka sügava liiva all.
Mu hingetõmbed on pikad,
ma magan kui metall.

Ja unekollile kõrri
ei krampu enne mu käed,
kui variseb Altmaa värav
ja kaheks kukuvad mäed.

• Heiti Talvik, "Magaja" kogus "Kohtupäev" (1937)

Ka sinu nägu varjab papist klouninina,
ka sina istud nilbelt naerdes, klaasid ees -
ja pilkeid käib kui nooli meil suust suhu.
Ma kuulun allmaailma — sina kes teab kuhu.

• Karin Saarsen, "Müncheni Fasching" II kogus "Üksilduse aastaajad", lk 21