Mine sisu juurde

Jaunde

Vikipedii-späi
Jaunde
Yaoundé (fr. i angl.)
Valdkund Kamerun
Eläjiden lugu (2018) 3,412,000 ristitud
Pind 180 km²
Jaunde Yaoundé (fr. i angl.)
Telefonkod +237-
Aigvö UTC+1


Jaunde (franc.: Yaoundé [ja.un.de], mugažo anglijan kelel, virktas [ˌjɑːʊnˈdeɪ]) om Kamerunan pälidn da üks' kahtes kaikiš surembas lidnaspäi (toine om Dual-port). Lidn om Keskuzagjan da sen Mfundi-departamentan (fr. Mfoundi, 297 km²) administrativine keskuz mugažo.

Eländpunktan aluz om pandud Germanijan protektoratan aigan vll 1887−1889 kuti maižanduseline tedoiduzstancii i torguindan keskuz (kaučuk, elefantanlu). Vll 1922−1940 oli Francijan Kamerunan pälidnaks, vspäi 1960 om valdkundan pälidnaks.

Jaunde šingotase sauvondal, sömtegimištol (maid, olud, kofe, kakao, sahar), punümbriradmižel, savesižiden i stökoltavaroiden tehmižel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Kamerunan mägitazangištol, 750 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dual-porthasai om 202 km päivlaskmha orhal vai 263 km avtotedme. Sur'veded oleldas paksus (130 vll 1980−2014).

Klimat om tropine mägitazangišton. Voden keskmäine lämuz om +24,2 C°, kuidme +22,9..25,7 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +14 C° i +36 C°. Paneb sadegid 1541 mm vodes, enamba sulakus-semendkus (171..199 mm kus) i sügüz'kus-redukus (232..293 mm kus), lühüd kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-vilukus (19 mm kus).

Jaunde om departamentan üks'jäine kommun i jagase seičemeks nomeruidud rajonaks (Jaunde-I..-VII).

Vl 2005 eläjiden lugu oli 1 817 524 ristitud, vl 1960 — 100 tuh. ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Vspäi 1962 Jaunden universitet (I i II) om olmas lidnas. Üläopendusen toižed aluzkundad ratas lidnas: maižandusen üläškol, Nacionaline politehnine üläškol, Pedagogine üläškol, Nacionaline administriruindan škol, Rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden institut, sodaškol, privatine Keskmäižen Afrikan katoline universitet[1].

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i jonused ühtenzoittas Dual-meriportanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Jaunde-Nsimalan-lendimport (NSI / FKYS, 209 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 27 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Afrikan lähižihe i järedoihe pälidnoihe, Parižha i Kasablankha, mugažo Kamerunadme. Toine Jaunde-lidnan lendimport (YAO) kävutase vaiše sodaaviacijal i sijadase koume kilometrad suvhe lidnan keskusespäi.

  1. Keskmäižen Afrikan katoližen universitetan sait (ucac-icy.net). (fr.)



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk
pFad - Phonifier reborn

Pfad - The Proxy pFad of © 2024 Garber Painting. All rights reserved.

Note: This service is not intended for secure transactions such as banking, social media, email, or purchasing. Use at your own risk. We assume no liability whatsoever for broken pages.


Alternative Proxies:

Alternative Proxy

pFad Proxy

pFad v3 Proxy

pFad v4 Proxy