Kondopog
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 25,295 ristitud |
Pind | 11 km² |
Pämez' | Dmitrii Deribin (reduku 2022—) |
Telefonkod | +7−81 451-xx-xxx |
Avtokod | 10 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kondopog (ven.: Ко́ндопо́га, karj.: Kondupohju, suom.: Kontupohja) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suves. Se om Karjalan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kondopogan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927), mülüb rajonha.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1563. Se sai lidnan statusad vl 1938. Suren sodan aigan oli okkupiruidud Suomenman sodavägil (3. kül'mku 1941 — 28. kezaku 1944).
Kondopog šingotase cellülozbumagaižel kombinatal[1], gidroelektrostancijal, rajonan turizman magaduzkeskuseks.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Änižen lodehližel randal (Kondopogan laht), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Petroskoihesai om 46 km suvhe orhal, 54 km «Kol»-avtotedme vai raudtedme.
Klimat om ven meren klimatan pirdoidenke. Paneb sadegid 580 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (60..85 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (20..30 mm kus).
Lidnankundan londuseližed varad oma mramor, raudkivend, šebin', lete, kala, reskvezi.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Berözovk-žilo (633 rist. vl 2013) mülüb lidnankundha Kondopogan ližaks.
Lidnankundan pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Dmitrii Zacepin (reduku 2018 — reduku 2022). Valerii Anhimov radoi lidnan administracijan pämehen vll 2009−2018. Sid' likvidiruihe lidnan administracijad, rajonan tobmuz tegeb sen velgusidme.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 lidnan eläjiden lugu oli 13 374 ristituid. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 987 ristituid, vn 2021 — 25 851 ristitud. Kaik 30 802 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1989−2001 (37 400 rist. vl 1992).
Rahvahad (kaik lidnankund, enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 89,15 %, karjalaižed — 2,56 %, vaugedvenälaižed — 1,45 %, suomalaižed — 0,96 %, ukrainalaižed — 0,59 %, toižed rahvahad — 1,94 % (heiden kesken vepsläižed otiba 0,16 %), rahvahuden ozutandata — 3,35 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' (saudihe vll 2004−2009), Sündun Sretenjan jumalanpert' (om letud vll 1994−1995 tehnižen sauvusen sijas), Kaikiden Pühämehiden časoun' (2001). Niiden ližaks Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän sur' puine jumalanpert' (1774−2018) ei ole kaičenus, paloi.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma Kolosok-päivkodi nomer 20 («Tähkoine», 11 korpusad adresoidme), viž keskškolad (nomer 1, 2, 3, 7 (enzne škol nomer 6 om sen palaks vn 2023 heinkuspäi) i 8), lapsiden da norišton sädamižen pert', čomamahtoiden škol, kaks' sportškolad (olimpižen varan A.P. Šelgačevan nimed i nomer 2). Petroskoin mectehnižen tehnikuman Kondopogan palakund[3] (edel 2019. vot Kondopogan tehnikum) i Olimpižen varan valdkundaline škol (tehnikum)[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan i rajonan Administracijan sauvuz (2022)
-
Pühän Jumalanmaman Sündundan jumalanpert', vn 2017 nägu
-
Kondopogan cellülozbumagaine kombinat vl 2017
-
Čomamahtoiden pert'kulu (2003)
-
Jäpert'kulu (2017)
-
Avtostancii i päraudtestancii vl 2012
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Kondopogan cellülozbumagaižen kombinatan sait (aokcbk.ru). (ven.)
- ↑ Kondopogan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kondopogan palakund Petroskoin mectehnižen tehnikuman lesteh10.ru-saital. (ven.)
- ↑ Olimpižen varan valdkundaližen školan (tehnikuman) sait (olimp-karelia.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Kondopogan lidnankundan lehtpoled Kondopogan rajonan oficialižel kmr10.ru-saital. (ven.)
- Kondopogan randan muzejan sait (kondmus.karelia.ru). (ven.)
Kondopog Vikiaitas |
Karjalan Tazovaldkundan lidnad | ||
Anus-lidn | Belomorsk | Kem' | Kondopog | Kostamukš | Lahdenpohj | Medvežjegorsk | Petroskoi | Pit'krand | Pudož | Segež | Sojärv | Sortaval | ||