Mine sisu juurde

Kondopog

Vikipedii-späi
Kondopog
Кондопога (ven.)
Kondupohju (karj.)
Kontupohja (suom.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 25,295 ristitud
Pind 11 km²
Kondopog Кондопога (ven.) Kondupohju (karj.) Kontupohja (suom.)
Pämez' Dmitrii Deribin
(reduku 2022—)
Telefonkod +7−81 451-xx-xxx
Avtokod 10
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kondopog (ven.: Ко́ндопо́га, karj.: Kondupohju, suom.: Kontupohja) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suves. Se om Karjalan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kondopogan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927), mülüb rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1563. Se sai lidnan statusad vl 1938. Suren sodan aigan oli okkupiruidud Suomenman sodavägil (3. kül'mku 1941 — 28. kezaku 1944).

Kondopog šingotase cellülozbumagaižel kombinatal[1], gidroelektrostancijal, rajonan turizman magaduzkeskuseks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan fotokuva kaimdajaspäi vl 2005 vai sen aigemba

Lidn sijadase Änižen lodehližel randal (Kondopogan laht), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Petroskoihesai om 46 km suvhe orhal, 54 km «Kol»-avtotedme vai raudtedme.

Klimat om ven meren klimatan pirdoidenke. Paneb sadegid 580 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (60..85 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (20..30 mm kus).

Lidnankundan londuseližed varad oma mramor, raudkivend, šebin', lete, kala, reskvezi.

Berözovk-žilo (633 rist. vl 2013) mülüb lidnankundha Kondopogan ližaks.

Lidnankundan pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Dmitrii Zacepin (reduku 2018 — reduku 2022). Valerii Anhimov radoi lidnan administracijan pämehen vll 2009−2018. Sid' likvidiruihe lidnan administracijad, rajonan tobmuz tegeb sen velgusidme.

Vl 1939 lidnan eläjiden lugu oli 13 374 ristituid. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 987 ristituid, vn 2021 — 25 851 ristitud. Kaik 30 802 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1989−2001 (37 400 rist. vl 1992).

Rahvahad (kaik lidnankund, enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 89,15 %, karjalaižed — 2,56 %, vaugedvenälaižed — 1,45 %, suomalaižed — 0,96 %, ukrainalaižed — 0,59 %, toižed rahvahad — 1,94 % (heiden kesken vepsläižed otiba 0,16 %), rahvahuden ozutandata — 3,35 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' (saudihe vll 2004−2009), Sündun Sretenjan jumalanpert' (om letud vll 1994−1995 tehnižen sauvusen sijas), Kaikiden Pühämehiden časoun' (2001). Niiden ližaks Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän sur' puine jumalanpert' (1774−2018) ei ole kaičenus, paloi.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma Kolosok-päivkodi nomer 20 («Tähkoine», 11 korpusad adresoidme), viž keskškolad (nomer 1, 2, 3, 7 (enzne škol nomer 6 om sen palaks vn 2023 heinkuspäi) i 8), lapsiden da norišton sädamižen pert', čomamahtoiden škol, kaks' sportškolad (olimpižen varan A.P. Šelgačevan nimed i nomer 2). Petroskoin mectehnižen tehnikuman Kondopogan palakund[3] (edel 2019. vot Kondopogan tehnikum) i Olimpižen varan valdkundaline škol (tehnikum)[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

  1. Kondopogan cellülozbumagaižen kombinatan sait (aokcbk.ru). (ven.)
  2. Kondopogan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Kondopogan palakund Petroskoin mectehnižen tehnikuman lesteh10.ru-saital. (ven.)
  4. Olimpižen varan valdkundaližen školan (tehnikuman) sait (olimp-karelia.ru). (ven.)



Karjalan Tazovaldkundan lidnad
Anus-lidn | Belomorsk | Kem' | Kondopog | Kostamukš | Lahdenpohj | Medvežjegorsk | Petroskoi | Pit'krand | Pudož | Segež | Sojärv | Sortaval
pFad - Phonifier reborn

Pfad - The Proxy pFad of © 2024 Garber Painting. All rights reserved.

Note: This service is not intended for secure transactions such as banking, social media, email, or purchasing. Use at your own risk. We assume no liability whatsoever for broken pages.


Alternative Proxies:

Alternative Proxy

pFad Proxy

pFad v3 Proxy

pFad v4 Proxy