Morfiin
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Morfiin on opiaatide hulka kuuluv valuvaigisti.
Morfiini kasutatakse valuaistingu vähendamiseks, see mõjub otse kesknärvisüsteemile. Töötab, blokeerides valusignaalide liikumist mööda kesknärvisüsteemi.[1]
Seda võidakse kasutada nii lühiajalise (keskmise kuni ägeda tugevusega) kui ka pikaajalise kroonilise valu korral.[1][2]
Seda võidakse manustada suu kaudu või süstides lihasesse, naha alla, veeni, seljaaju ümbrusse, või päraku kaudu. Suu kaudu manustatavad ravimid esinevad kas lahusena, tabletina või kapslina. [2]
Mõju sõltub annusest. Annustamine sõltub manustamise meetodist, spetsiifilisest ravimist ja ka valu tüübist. [3]
Raskemad kõrvaltoimed on hingamise pärssimine, madal vererõhk, rinnavalu, südamelöökide kiirenemine/aeglustumine, palavik. Levinud kõrvaltoimed on uimasus, oksendamine, kõhukinnisus, higistamine, väsimus, pearinglus, meeleolumuutused.[1][2]
On oht liigkasutamiseks ja sõltuvuse tekkeks. Vale manustamine või üledoos võib olla eluohtlik. Pärast pikaajalist kasutamist annuse vähendamisel võib esineda võõrutusnähte. Morfiini toimet võivad mõjutada ka teised ravimid. Ettevaatlik tuleb olla samal ajal teiste opiaatide, unerohtude, rahustite ja valuvaigistite võtmisega.[1]
Tootmine
[muuda | muuda lähteteksti]1926. aastal oli Saksamaa morfiini tootvate riikide esireas. Aastatel 1925–1930 toodeti seal 91 tonni morfiini, see moodustas 40% maailma kogutoodangust.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Sinha, Sanjai (12. juuli 2021). "Morphine". drugs.com. Vaadatud 18. detsember 2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Morphine". MedlinePlus. Vaadatud 18. detsember 2022.
- ↑ "Morphine (Oral)". drugs.com. 22. oktoober 2022. Vaadatud 18. detsember 2022.
- ↑ Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."), Helios kirjastus, 2017, ISBN-10: 9949554977
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Morfiin |