Coelestinus I

Coelestinus I
Valitsemisaja algus	10. september 422
Valitsemisaja lõpp	aprill või juuli 432
Eelkäija	Bonifatius I
Järeltulija	Sixtus III
Sünnikoht	Campagna ?
Surmakuupäev	aprill või juuli 432
Surmakoht	Rooma

Coelestinus I (ka Celestinus I) oli paavst 422–432. Ta oli 43. paavst.

Coelestinus I oli "Liber Pontificalise" ühe versiooni järgi pärit Campagnast, teise versiooni järgi Roomast. Ta oli Priscuse poeg ja võis olla kaugelt sugulane Lääne-Rooma keiser Valentinianus III-ga.

Coelestinus oli ülemdiakon. Ta elas mõnda aega Milanos Ambrosiuse juures. 416 mainis Innocentius I teda oma kirjas. 418 saatis talle kirja Augustinus.

Paavstiks saamine

Coelestinus I sai paavstiks 10. septembril 422, teistel andmetel aga sama aasta 3. novembril.

Efesose kirikukogu

Coelestinus I ei osalenud 431 toimunud Efesose kirikukogul, kuid ta saatis sinna legaadid Arcadiuse, Projectuse ja Philippuse. Legaadid saabusid Efesosse 10. juulil 431.

Vaidlus Nestoriosega

Konstantinoopoli patriarh Nestorios saatis 429 Rooma tutvumiseks oma jutlused, kuid ei saanud paavstilt vastust.

Coelestinus palus seejärel Aleksandria patriarhi Kyrillost uurida Nestoriose õpetust. Nestorios ja Kyrillos esitasid talle oma argumendid.

10. augustil 430 mõistis Coelestinus Nestoriose õpetuse Rooma sinodil hukka ja kutsus teda 10 päeva jooksul andma aru, vastasel juhul oli Nestorios ekskommunitseeritud. Ühtlasi vabastas ta ekskommunikatsioonist need, kellele Nestorius oli seda määranud. Ta kohustas Kyrillost olema Nestoriuse vastu mõistev, kui viimane peaks meelt parandama.

Coelestinus mõistis 15. märtsil 432 taas nestoriaanluse hukka.

Teised teoloogilised vaidlused

Coelestinus kohustas Johannes Cassianust kirjutama traktaati inkarnatsioonist.

Ta lasi võimudel ajada 425 pelagiaan Caelestiuse Roomast välja.

Ta lasi Roomas vangistada novatianistide piiskopi ja likvideeris nende pühakojad.

431 taunis ta semipelagianismi ja saatis Akvitaania piiskopi Prosperiusega Gallia piiskoppidele teoloogilise sisuga läkituse nn "Coelestinuse harta".

Ta kohustas Gallia piiskoppe tegelema munk Danieliga.

Ta taunis manilust, montanismi ja donatismi. Nende õpetuste pooldajad aeti Roomast minema.

Tülid piiskoppidega

Coelestinus I sätestas, et kõik piiskopid peavad apelleerima Rooma, kuid seda ei tunnustanud Aafrika kogudused.

Ta käskis rehabiliteerida Apiariuse ja saatis ta koos oma legaadi Faustinusega tagasi Aafrikasse. 426 peeti Kartaagos sinod, kus Apiarius võttis süüdistused omaks ja piiskopid saatsid Colestinusele kirja "Optaremus", milles tauniti tema suhtlemist ekskommunitseeritud isikuga.

Ta kinnitas Fussala piiskopi Antoniuse hukkamõistmise Numiidia sinodi poolt.

Vaidlused vikariaatide pärast

Coelestinus I kinnitas 423 või 424 Illüüria piiskoppidele saadetud kirjas Thessaloníki piiskopi varasemad privileegid. Ta kinnitas, et Thessaloníki piiskop Rufus oli tema vikaar ja teised piiskopid Illüürias peavad talle kuuletuma.

Juulis 428 ei tunnustanud ta Arles'i piiskopi nõudmisi vikariaadi osas ning kohustas Vienne'i ja Narbonne'i piiskoppe järgima varasemaid kaanoneid.

Ta andis absolutsiooni Toursi piiskop Briciusele.

Suhted Augustinusega

Coelestinust ja Augustinust on hilisemal ajal peetud sõpradeks. Pärast Augustinuse surma 430 keelas Coelestinus Gallia piiskoppidel kõik rünnakud tema mälestuse vastu ja tunnustas Augustinuse pühadust.

Misjon

Coelestinus I saatis 429 Iirimaale Auxerre'i piiskopi Germanuse ja 431 ordineeris ta Iirimaa piiskopiks Palladiuse.

Germanus tutvustas paavstile hilisemat Iirimaa piiskoppi Patrickut.

Liturgilised otsused

Coelestinus I kohustas vaimulikke mitte keelama surijatele absolutsiooni pattudest.

Ta sätestas, et piiskopid ei tohi riietuda, nagu mungad. Ühtlasi andis ta korralduse, et vaimulikud peavad riietuma ilmikutest erinevalt.

Ta sätestas "Liber Pontificalise" järgi missal introituse palved ja psalmide laulmise antifonina.

Ta sätestas missal palvetamisel kombe, kus piiskopi järel nimetati Lääne-Rooma keisri (hilisemal ajal muu valitseja) nimi.

Ta sätestas, et vaimulikud ei tohi jääda ignorantseteks kaanoni suhtes.

Ta ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 46 piiskoppi, 32 presbüterit ja 12 diakonit.

Uued kirikud

Coelestinus I taastas "Liber Pontificalise" järgi Roomas Juliuse basiilika, millele ta annetas liturgilisi esemeid. Tema ajal ehitati Santa Sabina kirik.

Dokumendid

Coelestinuse tegevusest on teada 16 erinevat dokumenti.

Surm

Coelestinus I suri "Liber Pontificalise" järgi 6. aprillil 432, teistel andmetel 26. juulil või 27. juulil 432 ja maeti Santa Priscilla katakombi. Tema säilmed maeti 820 ümber Santa Prassede kirikusse.

Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev oli katoliku kirikus 6. aprill, kuid alates 1922. aastast 27. juuli, mõnes kohas ka 1. august.

Õigeusu kirikus on tema mälestuspäev 8. aprill.

Teda on kunstis kujutatud koos tuvi, draakoni ja tuleleegiga.

Kirjandus

Paolo Chiesa: Una misteriosa "Vita" medievale di papa Celestino I (fra Mantova e Bologna?) J. Elfassi, C. Lanéry, A-M. Turcan-Verkerk. "Amicorum societas: mélanges offerts à François Dolbeau pour son 65e anniversaire." Firenze 2013: 131-154.
Jean Doignon: Une compilation de textes d'Hilaire de Poitiers présentée par le Pape Célestin I à un concile romain de 430. "Oikouméne. Studi paleocristiani in onore del Concilio Ecumenico Vaticano II". Catania, 1964: 477–497.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Liber Pontificalis.
Hermann Vogt: Papst Cölestin und Nestorius. "Konzil und Papst. Historische Beiträge zur Frage der höchsten Gewalt in der Kirche. Festgabe für Hermann Tüchle". Paderborn, 1975: 85–101.

Välislingid

Artikkel Coelestinus I kohta. (inglise keeles)
Coelestinus I kirjad.

Eelnev Bonifatius I	Rooma paavst 422–432	Järgnev Sixtus III