Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikkoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest.

Murdeid uurivat teadusharu nimetatakse murdeteaduseks ehk dialektoloogiaks.

Paljude ühistunnustega murded moodustavad murderühma. Murded jagunevad paikkondlike (Eestis peamiselt kihelkondlike) erijoontega murrakuteks.

Traditsiooniliselt on murrete all silmas peetud eeskätt territoriaalseid maamurdeid. Viimasel ajal on ilmunud palju uurimusi linnamurrete kohta; sealhulgas arvatakse nende hulka USA linnaelanikest mustanahaliste kõne, kelle inglise keel olulisel määral erineb teistest ameerikalikest inglise keele variantidest.

Prantsuse lingvistid kasutavad termini "murre" kõrval ka terminit patua (patois), mis tähendab samuti lokaalselt piiratud elanikkonnarühmade (peamiselt maaelanike) kõnet.

Funktsionaalne käsitus

Sotsiolingvistikas ja olmetasandil vastandatakse murdeid standardsele ehk kirjakeelele. Sellest vaatenurgast vaadates on murdele omased järgmised eripärad:

• sotsiaalne, vanuseline ja osaliselt sooline dialektikandjate ringi piiratus (näiteks vanema põlvkonna maapiirkonna elanikud);
• murde kasutussfääri piiramine perekondlike ning olmeolukordadega;
• pooldialektide moodustumine erinevate murrakute vastastikuse mõju tagajärjena ja sellega seotud murdesüsteemide elementide vahel toimuv suhete ümberkujunemine;
• dialektkõne iseärasuse nivelleerumine kirjakeele mõjul (massiteabevahendite, raamatute, haridussüsteemi jne kaudu) ja vahevormide moodustumine, näiteks murdeliselt värvunud literatuurne kõne.

Lingvistiline käsitus

Teise tendentsina nimetatakse murdeks suvalist keeleteisendit, mis erineb teistest teisenditest. See tähendab, et inimene räägib mingit murret, mis on standardse literatuurse murde erijuht.

Sellises käsituses eristatakse standardseid murdeid (või kirjakeeli) ja traditsioonilisi murdeid. Nende põhiliseks erinevuseks on asjaolu, et esimesi kasutatakse kirjas, toetatakse spetsiaalsetes institutsioonides, õpetatakse koolides ning neid peetakse "korrapärasemaks" ("peamiseks") keelevormiks. Mõnes keeles on mitu standardset murret (sel juhul räägitakse polütsentrilisest keelest või diasüsteemist).

Lingvisti jaoks ei eksisteeri "korrapärasemat" keelevormi ja lisaks sellele osutub üsna tihti info traditsioonilisest maamurdest palju väärtuslikumaks, võrreldes sellega, mis oli saadud literatuurse variandi põhjal.

Keel või murre

Pole olemas ühist mõistmist ja vastavalt ka ühiseid kriteeriume keele ja murde piiritlemiseks. Sellepärast, rääkides, et mingi idioom on keel või murre, peab kindlaks määrama, mida mõistakse teatud termini all. Juhul, kui on vaja vältida valikut kasutavad lingvistid tavaliselt termini idioom, mis tähendab vähegi erinevat keelevarianti.

Idioomi võib lugeda murdeks näiteks olukorras, kus:

• ta ei ole standardiseeritud kirjakeel;
• tema kandjatel ei ole oma riiki või autonoomset moodustist;
• ta ei ole prestiižne kõnelemise vorm.

Eesti murded

 Pikemalt artiklis Eesti murded

Vaata ka

• peamurded
• murdeliit