Wilhelm II

See artikkel räägib Saksamaa keisrist; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge Wilhelm II (täpsustus).

---

Wilhelm II
Wilhelm II preisi ohvitserimundris, 1890. aastad
Sünninimi	Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Hohenzollern
Sünniaeg	27. jaanuar 1859 Berliin, Saksamaa
Surmaaeg	4. juuni 1941 Doorn, Holland
Abikaasa	Auguste Viktoria Friederike Luise Feodora Jenny von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg
Autogramm

Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.

Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimese Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli ema Victoria kaudu samanimelise Ühendkuningriigi kuninganna Victoria vanim lapselaps. Ta oli Suurbritannia kuninga George V nõbu ning Venemaa keisri Nikolai II sugulane.

Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel väga nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta, kuid teine käsi oli seevastu väga tugev.

Ta soovis valitseda oma riiki sisuliselt absolutistlikult ning seetõttu saatis 1890. aastal erru ka riigikantsler Otto von Bismarcki. Ta huvitus väga kõigest sõjaväelisest ning moderniseeris pidevalt Saksa armeed, püüdes isegi luua omal käel uute relvade ja sõjalaevade mudeleid. Tema valitsemisajal hakkas Saksamaa otsima kohta päikese all. Wilhelm arvas, et Saksamaale oleks kohane omada sama palju kolooniaid, kui on Prantsusmaal. See tekitas hulga konflikte, sest enamik maailmast oli juba teiste Euroopa suurvõimude, Jaapani ja USA vahel laiali jagatud. Wilhelm lootis sõjaga olukorda Saksamaa ja selle liitlaste kasuks muuta, kuid väidetavalt ei soovinud ta maailmasõda, sest see viis Saksamaa sõtta kahel rindel ning nõrkade liitlastega. Pärast sõda püüti teda näidata peamise sõjasüüdlasena, et võitjariikidelt vastutus ära veeretada. See tendents jätkub ajalookäsitlustes kohati tänini.

Wilhelmi sõjaeelne poliitika oli aktiivne. Ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal, kus vähegi võimalik, tekitades sellega Maroko kriisid ning põhjustades Saksamaa-vastase Antandi tekke.

Pärast Franz Ferdinandi mahalaskmist (28. juunil 1914) toetas Wilhelm tugevalt keisrit Franz Joseph I, andes nii Austria-Ungarile võimaluse alustada sõda Serbia vastu. Nähtavasti ei kavatsenud Wilhelm siiski valla päästa üleeuroopalist sõda, sest otsustavatel nädalatel juulikuu alguses läks ta oma jahiga Põhjamerele seilama ning lõikas end nõnda riigiasjust ära. Kui suur sõda juuli lõpus juba puhkemas oli, püüdis ta seda isikliku sekkumisega veel ära hoida, ent tema katsed ei toonud tulemusi.

Pärast esimest maailmasõda

Wilhelm II mausoleum Doornis

Pärast sõda lahkus Wilhelm II Hollandisse eksiili ja elas seal kuni surmani. 1919. aastal ostis ta Doorni endale maja. Holland keeldus teda Antandile välja andmast.

1930. aastail oli ta rikkaim sakslane.

Esialgu toetas ta natsionaalsotsialismi, sest lootis, et natsionaalsotsialistid taastavad monarhia. Kui Adolf Hitler seda ei teinud, loobus Wilhelm tema valitsust toetamast. Teise maailmasõja ajal asetas ta pärjad nii Saksa kui ka Hollandi sõdurite haudadele, et näidata oma neutraalsust. Seetõttu ei saatnud pettunud Hitler tema matustele enamat ühest tagasihoidlikust pärjast. Ekskeiser oli keeldunud ka natsionaalsotsialistliku sümboolika kasutamisest ja riiklikest matustest.

Tegevus ühingutes

Keiser Wilhelm II on Corps Borussia Bonni vilistlane.

Seos Eestiga

Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912

1890. aastal toimunud Venemaa visiidi ajal oli tal määratud pooletunnine kohtumine kohalike võimukandjatega Tallinnas ja seejärel peatumine Narvas luksuslikus Stieglitzi villas. Narvas toimusid keisri ja tsaari osavõtul sõjaväemanöövrid.

5. augustil osales ta ka Narva Issanda Muutmise kiriku nurgakivipaneku tseremoonial. Kiriku rajamine oli pühendatud kahe keisri – Aleksander III ja Wilhelm II – kohtumisele Narvas. Tseremooniat toimetas Riia ja Miitavi piiskop Arseni (Brjantsev). Tseremoonial pani kirikule nurgakivi Aleksander III. Tseremooniast võtsid osa paljud ametnikud, sealhulgas kuningliku perekonna liikmed: keisrinna Maria Fjodorovna, suurvürstinna Ksenia Aleksandrovna, suurvürst Sergei Aleksandrovitš koos abikaasa Elizabeth Feodorovnaga, suurvürstid Nikolai Nikolajevitš ja Aleksandr Mihhailovitš.

1912. aasta suvel juulikuus toimus keiser Wilhelm II riigivisiit Venemaa Keisririiki, kohtumaks tsaar Nikolai II-ga Eestimaal Paldiski sadamas, Wilhelm saabus Hohenzollerni laevaga ristleja Moltke saatel. Paldiski reidil peeti Nikolai II jahil Standart lõuna 50 inimesele ning toimusid meremanöövrid, mida jälgisid koos Wilhelmiga admiral Alfred von Tirpitz ja Preisi Heinrich. Peeti ka läbirääkimisi poliitilise olukorra üle Euroopas, mis siiski ei suutnud ära hoida hilisemat esimest maailmasõda.

Memuaarides meenutab keiser, kuidas tsaar koos perega võttis teda väga sõbralikult vastu. Samuti inspekteeris ta Viiburi jalaväerügementi, mille aujuhataja oli keiser. See oli ta viimane külastus Venemaale enne I maailmasõja puhkemist.

Wilhelm II oli Saksa riigipea muuhulgas ka oktoobrist 1917 kuni 9. novembrini 1918, mil Eesti oli Saksa vägede poolt okupeeritud.

Wilhelm II kavandi järgi maalitud Saksa kunstniku Hermann Knackfussi maal "Kollane oht" (1895), mis kutsub üles Euroopa riike kaitsma end asiaatide eest.

Autasud

• Anhalti Albrecht Karu ordeni suurrist (1884)

Isiklikku

Wilhelm II vasak käsi oli sünnist saati nõrk ja teisest käest pisem. Ta kandis iseloomulikke W-tähe kujulisi vuntse.

Perekond

Esimene abielu

27. veebruaril 1881 abiellus Wilhelm printsessi Auguste Viktoria Friederike Luise Feodora Jenny von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburgiga. Abielust sündis seitse last.

• Kroonprints Wilhelm (6. mai 1882 – 20. juuli 1951)
• Prints Eitel Friedrich (7. juuli 1883 – 8. detsember 1942)
• Prints Adalbert (14. juuli 1884 – 22. september 1948)
• Prints August Wilhelm (29. jaanuar 1887 – 25. märts 1949)
• Prints Oscar (27. juuli 1888 – 27. jaanuar 1958)
• Prints Joachim (17. september 1890 – 18. juuli 1920)
• Printsess Victoria Louise (13. september 1892 – 11. detsember 1980)

Auguste suri 11. aprillil 1921. Ta maeti Saksamaale, kuhu ekskeiser Wilhelm minna ei saanud.

Teine abielu

9. novembril 1922 abiellus Wilhelm printsess Hermine Reuß zu Greiziga (17. detsember 1887 – 7. august 1947).

Pärand

Antarktikas asub Keiser Wilhelm II maa.

Vaata ka

• Wilhelm von Hohenzollern

Välislingid

• Wilhelm II: Deutscher Kaiser und König von Preußen – Deutsches Historisches Museum
• Peeter Treiberg, Bismarck ja Wilhelm II uute allikate valgustusel, Ajalooline Ajakiri nr. 2/1922

Eelnev: Friedrich III	Saksa keiser 1888–1918	Järgnev: Monarhia kaotati
	Preisimaa kuningas 1888–1918