Evidentials in Uralic languages. In Aikhenvald, Alexandra Yu. (ed.) 2018, The Oxford Handbook of Evidentiality. Oxford: Oxford University Press, 525–553., 2018
This chapter gives an overview of Uralic evidential systems: of the type A3 in Finnic, A2 in Mari... more This chapter gives an overview of Uralic evidential systems: of the type A3 in Finnic, A2 in Mari and Permic, A1 and A2 in Ob-Ugric (with strong mirativization), of B3, C3, and higher types in Samoyedic, i.e. very different in different branches of the Uralic family. Due to this and to similarities in both semantic values and coding with their geographical neighbours, grammatical evidentiality cannot be considered an inherited feature of Uralic languages-but rather appeared due to areal diffusion and independent innovations with different sources, from past tenses to desubordination. Uralic evidentials are not used in commands and tend to be incompatible with non-indicative moods; they are rarely found in negative clauses and questions, in which case they are outside the scope of the negative/interrogative operator; i.e. the content of the clause is negated/questioned, not the information source.
Uploads
Papers by Petar Kehayov
roughly divided into pre-Soviet and post-Soviet loans. In dialects and colloquial Estonian Russian influence has been strong enough for a number of morphological elements to have been borrowed in addition to discourse markers and conjunctions. Russian origin is also suggested for a number of morphosyntactic features: the use of kes „who‟ as a numerator; uses of the verbs tasuma and maksma in clauses embedding purpose or result clauses; perfective use of kõik „all‟; numeral approximativity expressed by word order inversion; incongruence in relative clauses, predicated and object ellipsis, and the use of the so-called echoic imperative.
strategies in the two main dialects of Livonian — Courland and Salaca Livonian.
The analysis of Livonian evidentiality is based on a model originally proposed
by Rätsep (1971) for Estonian, which posits two subsystems of reported evidentiality
— the reported indicative (oblique mood) and the reported imperative (jussive).
The study shows that evidentiality in Livonian — despite the intense and longlasting
contacts of this language with Latvian (resulting in heavy structural borrowing
in many domains of grammar) and its close genetic relatedness to Estonian—manifests
a rather unique configuration of structural features. The most striking of them
is that the present tense forms of the Livonian reported indicative are expressed by
means of agent nouns agreeing in number with the subject NP. It is argued that
this type of evidentiality coding is typologically very rare.
ellipsit eesti kirjakeeles. Uurimuse lähtematerjaliks on elliptilised laused, mis
pärinevad viie sajandi jooksul ilmunud eestikeelsetest tekstidest. Artiklis püütakse
selgitada, mis on elliptiliste lausete kõige tüüpilisemad omadused ja millistes
kontekstides on ellipsi esinemine kõige tõenäolisem. Uurimuse teine ülesanne on
tuvastada need keeleajaloolised seigad, mis on ellipsi ebaühtlase leviku põhjuseks
tänapäeva keele struktuuris. Artiklis leitakse, et keelekontaktidest alguse saanud
muutused on toiminud koos mõnede keelesiseste ellipsi esinemist soodustavatele
mõjuritega
sufiksaalne tuletus. Artiklis vaatleme teisi, marginaalsemaid vahendeid, mille abil
on eesti keeles tuletatud deminutiivseid sõnu. Sellised marginaalsemad vahendid
on häälikuvaheldus (i-hääliku sisestamine tüvesse, tüve ja sufiksi vahele ja
sufiksi sisse ning mittepalataalse konsonandi asendus ś-foneemiga), lühendamine
(desufiksatsioon ja omastavavormi leksikaliseerimine) ja geminatsioon. Nende
vahendite iseloomustamiseks kasutame koondterminit mittesufiksaalne tuletus.
Nende vahenditega moodustatud uued tähendused langevad kokku Jurafsky
(1996) deminutiivide universaalliigituses esinevate tähendustega. Kokkulangevusest
järeldub, et mainitud vahendite põhifunktsiooniks on olnud tuletada
deminutiivsõnu. Tuletusjuhtude hulga põhjal võib rääkida süsteemsest tuletusmallist
vähemalt kolme vahendi puhul. Need on i-hääliku sisestamine tüvesse,
omastavavormi leksikaliseerimine ja geminatsioon, millede teke ja areng on seotud
eesti keele üldise morfofonoloogilise kulumisega. Kuna need tuletusvahendid on
sufiksaalse tuletusega võrreldes morfotaktiliselt vähem läbipaistvad, sobivad nad
paremini eesti keele tüpoloogilise muutuse üldise suunaga
ajal üks ohustatumaid läänemeresoome keeli. Artikkel esitab ülevaate 2012. aastal
kesklüüdi alal toimunud Tartu Ülikooli keeleteadlaste välitööde tulemustest ning
on suunatud eelkõige keeleteadlastele, kuid ka ajaloolastele, etnoloogidele ning
keelesotsioloogidele. Artikli esimeses osas esitatakse hinnang kesklüüdi murde
kõnelejaskonna suuruse kohta tänapäeval. Teine osa sisaldab keelelist analüüsi,
mis keskendub hääbuva murde nüüdisaegsele struktuurile – peamiselt fonoloogiale
ja morfoloogiale. Toodud andmed täiendavad seniseid teadmisi kesklüüdi murde
sisemisest liigendusest. Eraldi tähelepanu pühendatakse ka keelekontakti ilmingutele
murdegrammatikas, eelkõige sellistele, mis on teoreetiliselt väljakutsuvad.
Artiklis lõpus esitatakse vaadeldava murdeala keelenäiteid.
describe
the types of lability found in our database and the distribution of verbs
according to formal (derivational) and semantic verb classes, and we propose
an explanation for the spread of lability in the Estonian verbal lexicon. Estonian
displays a wealth of labile verbs, compared with Finnish, for instance, a closely
related language which uses similar (derivational and morphosyntactic) valency
changing devices. We argue that Estonian lability has been co-conditioned by the
following factors: a) intensive contact with German, a language rich in labile
verbs, b) fluctuations in the productivity and regularity of the valency-decreasing
derivation in the recent history of Estonian, c) the phonetic merger of different
derivational suffixes leading to misinterpretation of the valency patterns of their
derivatives, and d) form-driven analogy. In relation to the last factor we introduce
the notion of “clustered lability,” which designates the expansion of the labile
pattern over verbs sharing the same root.
roughly divided into pre-Soviet and post-Soviet loans. In dialects and colloquial Estonian Russian influence has been strong enough for a number of morphological elements to have been borrowed in addition to discourse markers and conjunctions. Russian origin is also suggested for a number of morphosyntactic features: the use of kes „who‟ as a numerator; uses of the verbs tasuma and maksma in clauses embedding purpose or result clauses; perfective use of kõik „all‟; numeral approximativity expressed by word order inversion; incongruence in relative clauses, predicated and object ellipsis, and the use of the so-called echoic imperative.
strategies in the two main dialects of Livonian — Courland and Salaca Livonian.
The analysis of Livonian evidentiality is based on a model originally proposed
by Rätsep (1971) for Estonian, which posits two subsystems of reported evidentiality
— the reported indicative (oblique mood) and the reported imperative (jussive).
The study shows that evidentiality in Livonian — despite the intense and longlasting
contacts of this language with Latvian (resulting in heavy structural borrowing
in many domains of grammar) and its close genetic relatedness to Estonian—manifests
a rather unique configuration of structural features. The most striking of them
is that the present tense forms of the Livonian reported indicative are expressed by
means of agent nouns agreeing in number with the subject NP. It is argued that
this type of evidentiality coding is typologically very rare.
ellipsit eesti kirjakeeles. Uurimuse lähtematerjaliks on elliptilised laused, mis
pärinevad viie sajandi jooksul ilmunud eestikeelsetest tekstidest. Artiklis püütakse
selgitada, mis on elliptiliste lausete kõige tüüpilisemad omadused ja millistes
kontekstides on ellipsi esinemine kõige tõenäolisem. Uurimuse teine ülesanne on
tuvastada need keeleajaloolised seigad, mis on ellipsi ebaühtlase leviku põhjuseks
tänapäeva keele struktuuris. Artiklis leitakse, et keelekontaktidest alguse saanud
muutused on toiminud koos mõnede keelesiseste ellipsi esinemist soodustavatele
mõjuritega
sufiksaalne tuletus. Artiklis vaatleme teisi, marginaalsemaid vahendeid, mille abil
on eesti keeles tuletatud deminutiivseid sõnu. Sellised marginaalsemad vahendid
on häälikuvaheldus (i-hääliku sisestamine tüvesse, tüve ja sufiksi vahele ja
sufiksi sisse ning mittepalataalse konsonandi asendus ś-foneemiga), lühendamine
(desufiksatsioon ja omastavavormi leksikaliseerimine) ja geminatsioon. Nende
vahendite iseloomustamiseks kasutame koondterminit mittesufiksaalne tuletus.
Nende vahenditega moodustatud uued tähendused langevad kokku Jurafsky
(1996) deminutiivide universaalliigituses esinevate tähendustega. Kokkulangevusest
järeldub, et mainitud vahendite põhifunktsiooniks on olnud tuletada
deminutiivsõnu. Tuletusjuhtude hulga põhjal võib rääkida süsteemsest tuletusmallist
vähemalt kolme vahendi puhul. Need on i-hääliku sisestamine tüvesse,
omastavavormi leksikaliseerimine ja geminatsioon, millede teke ja areng on seotud
eesti keele üldise morfofonoloogilise kulumisega. Kuna need tuletusvahendid on
sufiksaalse tuletusega võrreldes morfotaktiliselt vähem läbipaistvad, sobivad nad
paremini eesti keele tüpoloogilise muutuse üldise suunaga
ajal üks ohustatumaid läänemeresoome keeli. Artikkel esitab ülevaate 2012. aastal
kesklüüdi alal toimunud Tartu Ülikooli keeleteadlaste välitööde tulemustest ning
on suunatud eelkõige keeleteadlastele, kuid ka ajaloolastele, etnoloogidele ning
keelesotsioloogidele. Artikli esimeses osas esitatakse hinnang kesklüüdi murde
kõnelejaskonna suuruse kohta tänapäeval. Teine osa sisaldab keelelist analüüsi,
mis keskendub hääbuva murde nüüdisaegsele struktuurile – peamiselt fonoloogiale
ja morfoloogiale. Toodud andmed täiendavad seniseid teadmisi kesklüüdi murde
sisemisest liigendusest. Eraldi tähelepanu pühendatakse ka keelekontakti ilmingutele
murdegrammatikas, eelkõige sellistele, mis on teoreetiliselt väljakutsuvad.
Artiklis lõpus esitatakse vaadeldava murdeala keelenäiteid.
describe
the types of lability found in our database and the distribution of verbs
according to formal (derivational) and semantic verb classes, and we propose
an explanation for the spread of lability in the Estonian verbal lexicon. Estonian
displays a wealth of labile verbs, compared with Finnish, for instance, a closely
related language which uses similar (derivational and morphosyntactic) valency
changing devices. We argue that Estonian lability has been co-conditioned by the
following factors: a) intensive contact with German, a language rich in labile
verbs, b) fluctuations in the productivity and regularity of the valency-decreasing
derivation in the recent history of Estonian, c) the phonetic merger of different
derivational suffixes leading to misinterpretation of the valency patterns of their
derivatives, and d) form-driven analogy. In relation to the last factor we introduce
the notion of “clustered lability,” which designates the expansion of the labile
pattern over verbs sharing the same root.