13. märts
| << Märts >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 1 | 2 | 3 |
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2024 | ||||||
13. märts on Gregoriuse kalendri 72. (liigaastal 73.) päev. Juliuse kalendris vastab 1901.–2099. aastal 13. märtsile 28. veebruar (liigaastal 29. veebruar). Aasta lõpuni on 293 päeva.
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 1806 – Tartus hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht.[1]
- 1878 – avati vene õppekeelega Tartu II Õpetajate Seminar.[2]
- 1911 – Narvas asutati karskusselts Võitleja.[3]
- 1920 – Tallinnas sõlmiti esimesed kodanlikud abielud: Hugo Reiman abiellus Hilda Eichenbaumiga ja Anton Hansen Käthe Veltmaniga.[4]
- 1921 – Aggio Bachmanni juhitud harrastusnäitlejatest koosnev Hommikteater andis esimese etenduse.[1]
- 1926 – toimus 1. ajakirjanike ball.
- 1932 – Türil peeti Eesti esimene 50 km suusamaraton, mille võitis Reinhold Niilov.[3]
- 1932 – Stockholmis toimus esimest korda maadluse nelikmaavõistlus, kus osalesid Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Eesti jäi viimaseks.[3]
- 1933 – Soome politseile anti üle Eestisse põgenenud lapualane Paavo Eerolainen.
- 1946 – Võrumaal hõivasid metsavennad Osula asula ja selle käigus tekkis kokkupõrge nõukogudemeelsetega.[1] Kokku tapeti Osulas ja Sulbil 13 nõukogude aktivisti ja nende perekonnaliiget.[5]
- 1951 – Tallinnas hukati sõjaväetribunali otsuse põhjal metsavend Ants Kaljurand (Hirmus Ants) koos oma kaaslaste Arved Pildi ja Juhan Metsäärega.
- 1980 – Tartus arreteeriti Jüri Kukk.[6]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1781 – harrastusastronoom Wilhelm Herschel avastas Uraani.
- 1809 – peale Soome kaotamist Vene-Rootsi sõjas ning Neljanda koalitsiooni sõjas Prantsuse vägedele Pommerni loovutamist kukutati Rootsi kuningas Gustav IV Adolf ohvitseride vandenõuga troonilt ning vangistati Gripsholmi lossi.
- 1848 – üliõpilaste meeleavaldusega algas märtsirevolutsioon Austrias. Veel samal õhtul astus Austria riigikantsler vürst Metternich tagasi ja pages Londonisse.
- 1881 – põrandaaluse organisatsiooni Narodnaja Volja liige Ignacy Hryniewiecki tappis isevalmistatud pommi abil Venemaa keisri Aleksander II.
- 1921 – kuulutati välja sõltumatu Mongoolia monarhia eesotsas bogdogeegeniga. Riigi tegelikuks valitsejaks sai parun Roman Ungern von Sternberg, tema diktatuur kestis kuus kuud.
- 1933 – Joseph Goebbels sai Saksamaa rahvahariduse- ja propagandaministriks.[7]
- 1940 – Moskva rahulepinguga lõpetati Talvesõda. Soome pidi Nõukogude Liidule loovutama üle 10% oma aladest,
- 1954 – loodi KGB – NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee.
- 1979 – Grenadal tuli veretu riigipöörde tulemusel võimule Maurice Bishopi juhitud marksistlik-leninistlik valitsus.
- 1988 – ajalehes Sovetskaja Rossija ilmus Leningradi keemiaõppejõu Nina Andrejeva artikkel "Ma ei või taganeda põhimõtetest" ("Не могу поступаться принципами"), milles kutsuti üles seadma kindlaid tõkkeid perestroikapoliitikale ja ühiskonna demokratiseerimisprotsessile.[8]
- 1988 – Jaapanis avati Seikani tunnel Honshū ja Hokkaidō saarte vahel.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 13. märtsil
- 1720 – Charles Bonnet, šveitsi loodusteadlane ja filosoof
- 1733 – Joseph Priestley, inglise keemik
- 1838 – Raffaello Giovagnoli, itaalia kirjanik
- 1845 – Jan Niecisław Baudouin de Courtenay, poola keeleteadlane
- 1888 – Anton Makarenko, pedagoog ja kirjanik
- 1891 – Nikolai Konrad, vene ajaloolane
- 1900 – Giórgos Seféris, kreeka luuletaja
- 1907 – Mircea Eliade, rumeenia usundiloolane
- 1911 – Ron Hubbard, saientoloogia rajaja
- 1913 – Paul Grice, briti filosoof
- 1913 – Sergei Mihhalkov, vene kirjanik
- 1918 – Grigori Pomerants, Venemaa kulturoloog
- 1920 – Feohhari Kessidi, filosoofiaajaloolane
- 1925 – Helju Mikkel, eesti rahvatantsupedagoog
- 1937 – Vladimir Makanin, vene kirjanik
- 1940 – Andres Ehin, eesti kirjanik
- 1940 – Tiit Made, Eesti majandusteadlane ja poliitik
- 1940 – Jaan-Mati Punning, eesti ökoloog
- 1941 – Ülo Vilimaa, eesti koreograaf
- 1944 – Igor Kio, vene mustkunstnik
- 1945 – Anatoli Fomenko, vene matemaatik ja ajaloolane
- 1953 – Silver Vahtre, eesti graafik ja disainer
- 1961 – Aivar Riisalu, eesti laulja, poliitik ja ettevõtja
- 1969 – Imre Sooäär, Eesti poliitik
- 1975 – Indrek Raadik, eesti laulja
- 1980 – Paavo Nõgene, eesti teatritegelane
- 1988 – Jane Trepp, eesti ujuja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 13. märtsil
- 1881 – Aleksander II, Venemaa keiser
- 1912 – Hugo Treffner, eesti koolijuht ja haridustegelane
- 1915 – Sergei Witte, Venemaa poliitik
- 1952 – Evald Oldekop, eesti hüdroloog ja bioloogiafilosoof
- 1953 – Johan Laidoner, Eesti sõjaväelane ja riigitegelane, kindral
- 1957 – Anna Haava, eesti luuletaja ja tõlkija
- 1975 – Ivo Andrić, horvaadi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1961
- 1996 – Krzysztof Kieślowski, poola filmirežissöör ja stsenarist
- 1999 – Garson Kanin, ameerika režissöör, lavastaja ja kirjanik
- 2006 – Olimar Kallas, eesti karikaturist ja raamatugraafik
- 2006 – Ülo Tootsen, eesti ajakirjanik
- 2020 – Mart Ummelas, eesti ajakirjanik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +10,4 °C (2014)
- Tallinna miinimumtemperatuur –23,0 °C (1942)
- Tartu maksimumtemperatuur +11,6 °C (2014)
- Tartu miinimumtemperatuur –23,7 °C (1866)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 114
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 147
- ↑ 3,0 3,1 3,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Seadus jumalasõna asemele. Rahvaleht, 13. veebruar 1930, nr. 19, lk. 2.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2021. Vaadatud 12. märtsil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2012. Vaadatud 16. juuni 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.onthisday.com/day/march/13
- ↑ Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 283