6. detsember
| << Detsember >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2025 | ||||||
6. detsember on Gregoriuse kalendri 340. päev (liigaastal 341. päev). Juliuse kalendri järgi 23. november (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1741 – Venemaa keisrinnaks sai Jelizaveta Petrovna (valitses aastani 1761). Viimased 10 aastat võimul olnud saksa kildkond löödi minema ja võimule said vene rahvusaadlikud. See tähendas muutusi ka Balti kubermangude poliitikas. Jelizaveta Petrovna perioodil siiski Balti erikorda ei kitsendatud, pigem ei lastud baltisakslastel oma privileege enam laiendada.[1]
- 1917 – loodi Viru jalaväepataljon.[2]
- 1928 – Jaan Jaago võitis Münchenis seitsmendat korda elukutseliste maadlusvõistlused.[1]
- 1930 – Tallinnas sõlmiti Eesti-Afganistani sõprusleping.
- 1937 – Johan Laidonerile anti üle Viljandi valla aukodaniku diplom.
- 1939 – Albert Vilms valiti Viljandi linnapeaks ja Hans Leeman Paide linnapeaks.
- 1941 – Teine maailmasõda: viimase osana Eestist hõivasid Saksa väed Osmussaare.
- 1944 – kirjutati alla aktile, mille alusel Narva jõe tagused Eesti alad läksid Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu.
- 1945 – Stockholmis moodustati Välismaine Eesti Kirjanike Liit.[1]
- 2012 – Reformierakonna rahastamisskandaal: justiitsminister Kristen Michal astus ametist tagasi.[3]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1240 – Mongolite invasioon Venemaale: Kiiev langes mongolite väe kätte.
- 1741 – Venemaal korraldas Jelizaveta Petrovna kaardiväepolkudest toetajaskonnaga paleepöörde, vangistas valitseva lapskeisri Ivan VI ning kuulutas iseenda keisrinnaks.
- 1768 – nädala kaupa ilmuvate vihkudena hakati välja andma "Encyclopædia Britannicat".
- 1790 – Ameerika Ühendriikide Kongress kolis New Yorgist Pennsylvania osariiki Philadelphiasse.
- 1815 – marssal Michel Ney mõisteti surma; ta hukati järgmisel päeval.
- 1865 – Prantsusmaa ja Monaco sõlmisid liidulepingu.
- 1890 – prantslane Charles Richet vaktsineeris esimest korda inimest immuunseerumiga.
- 1916 – Esimene maailmasõda: Keskriigid vallutasid Bukaresti.
- 1917 – aurulaevade Imo ja Mont-Blanc (koormatud täislastis põletus- ja lõhkeainetega) kokkupõrke tagajärjel toimus laastav Halifaxi plahvatus, mis vallandas 3,6 kilomeetri kõrguse suitsupilve.
- 1917 – Soome parlament kiitis heaks valitsuse paar päeva varem koostatud iseseisvusmanifesti.[4]
- 1920 – Punaarmee marssis Armeeniasse, et toetada putšiga võimule saanud kommunistlikku valitsust.
- 1921 – Londonis sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, mille tulemusel loodi täpselt aasta hiljem Iiri Vaba Riik (Saorstát Éireann 1922–1937).
- 1941 – Teine maailmasõda: Suurbritannia kuulutas sõja Soomele, Ungarile ja Rumeeniale.
- 1978 – Hispaanias toimunud referendumil võeti vastu praegune põhiseadus.
- 1992 – Šveitsis toimunud referendumil lükati Euroopa Majanduspiirkonnaga liitumine 50,3% vastuhäältega tagasi.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 6. detsembril
- 1778 – Joseph Louis Gay-Lussac, prantsuse füüsik ja keemik
- 1805 – Jean Eugène Robert-Houdin, prantsuse illusionist
- 1823 – Friedrich Max Müller, saksa orientalist
- 1870 – Nikolai Losski, Vene filosoof
- 1878 – Nikolai Pärna, eesti arstiteadlane
- 1884 – Itzhak Ben Zvi, Iisraeli president 1952–1963
- 1898 – Gunnar Myrdal, Rootsi majandusteadlane ja poliitik, Nobeli auhind 1974
- 1904 – Ève Curie, prantsuse kirjanik
- 1913 – Nikolai Amossov, ukraina kirurg
- 1913 – Sergei Zalõgin, Vene kirjanik
- 1919 – Paul de Man, belgia päritolu kirjandusteadlane
- 1922 – Arpad Arder, eesti pastor
- 1929 – Nikolaus Harnoncourt, austria tšellist ja dirigent
- 1933 – Henryk Górecki, poola helilooja
- 1941 – Evald Hermaküla, eesti näitleja ja lavastaja
- 1942 – Peter Handke, austria kirjanik
- 1943 – Matti Reimann, eesti pianist ja dirigent
- 1943 – Ustav-Esko Mikelsaar, eesti biokeemik ja kirjanik
- 1948 – Kalev Kallo, eesti ehitusinsener ja poliitik
- 1950 – Guy Drut, prantsuse tõkkejooksja ja poliitik
- 1950 – Vallo Kepp, eesti filmilavastaja ja -operaator
- 1952 – Viktor Viktorov, eesti korvpallur
- 1960 – Indrek Kalda, eesti muusik
- 1964 – Mall Nukke, eesti graafik ja installatsioonikunstnik
- 1971 – Katariina Unt, eesti näitleja
- 1980 – Sulo Tintse, eesti laulja
- 1950 – Joe Hisaishi, jaapani helilooja
- 1968 – Andres Lemba, Eesti helilooja ja muusikapedagoog
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 6. detsembril
- 1988 – Roy Orbison, USA muusik
- 1996 – Vladimir Sapožnin, eesti viiuldaja ja estraadikunstnik
- 2009 – Uno Mereste, eesti majandusteadlane
- 2013 – Peeter Mudist, eesti maalikunstnik ja skulptor
- 2020 – Heljo Mänd, eesti lastekirjanik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1959 – madalaim õhutemperatuur Tallinnas −17,9 °C ja Tartus −22,3 °C
- 2006 – detsembri kõrgeim õhutemperatuur (Valgas + 11,9 °C) aastani 2015; uus rekord registreeriti 20. detsembril 2015.[5]
- 2008 – kõrgeim päeva, kuu ja talve õhutemperatuur Moskvas +9,6 °C
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostas Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion, lk. 98
- ↑ Ajalugu Kaitsevägi
- ↑ Kadri Paas, Katariina Krjutškova. Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss. Tallinn, 2014, lk. 313
- ↑ http://www.historianhavinaa.net/itsenainentasavalta/itsenaisyyspaiva.html
- ↑ В воскресенье в Эстонии был зарегистрирован тепловой рекорд всех времен, Postimees, 21.12.2015