29. juuli
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2024 | ||||||
29. juuli on Gregoriuse kalendri 210. (liigaastal 211.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. juuli (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1896 – asutati Pärnu Vana-aja Uurimise Selts[1] ja peatselt ka kohamuuseum.
- 1917 – Tartus algas 30. juulini kestnud esseeride partei eesti osakondade konverents.[2]
- 1926 – Tartus lõppes 18. juulil alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. Põhjamaade Karskuskongress ja 18. Ülemaailmne Karskuskongress.
- 1930 – Eestisse naasis neli aastat Nõukogude Liidus vangis olnud August Parve.
- 1934 – välisminister Julius Seljamaa külastas Moskvas NSV Liidu Kesktäitevkomitee esimeest Mihhail Kalininit.[3]
- 1935 – Narvas avati Eesti esimene mošee.[4]
- 1980 – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal Tartu ülikooli 350. aastapäeva.[5]
- 1992 – loodi ETV Reklaam. RTV kaotas monopoolse õiguse Eesti Televisiooni eetriaja kommertsmüügiks.
- 1994 – Euroopa Liit alustas Eestiga eelläbirääkimisi assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks.
- 1999 – tagaotsitavad metsavennad Voitkad võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1014 – Bütsantsi keiser Basileios II lõi Kleidioni lahingus hävitavalt bulgaarlasi.
- 1030 – Stiklestadi lahingus võitles ja langes Norra kuningas Olav II Püha.
- 1696 – Esimene Vene-Türgi sõda: venelased vallutasid türklastelt Azovi.
- 1836 – Pariisis pühitseti sisse Võidukaar.
- 1900 – Monzas mõrvati Itaalia kuningas Umberto I.
- 1900 – Vladimir Uljanov lahkus Venemaalt ning läks Genfi kaudu Münchenisse viieks aastaks eksiili.
- 1921 – Adolf Hitler sai Saksa natsionaalsotsialistide juhiks.
- 1941 – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.
- 1948 – Londonis avati esimesed sõjajärgsed olümpiamängud.[6]
- 1954 – Londonis ilmus J. R. R. Tolkieni romaani "Sõrmuste isand" esimene osa.
- 1957 – asutati Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur.
- 1958 – Ameerika Ühendriikide president Dwight D. Eisenhower allkirjastas National Aeronautics and Space Acti, milles nähti ette NASA loomine.
- 1968 – paavst Paulus VI keelustas oma entsüklikaga "Humanae Vitae" kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.
- 1981 – Londonis Saint Pauli katedraalis laulatati prints Charles ja leedi Diana Spencer. Sündmuse teleülekannet jälgis maailmas üle 750 miljoni inimese.
- 1990 – Mongoolias toimusid esimesed vabad valimised. Algas üleminek sotsialistlikult riigikorralt demokraatlikule.
- 1991 – algas Ameerika Ühendriikide presidendi George Bushi esimene ametlik visiit Nõukogude Liitu.[7]
- 1992 – endine Saksa DV riigijuht Erich Honecker lahkus oma varjupaigast Tšiili saatkonnas Moskvas ning naasis Berliini, kus ta arreteeriti.
- 2000 – 100 tonni TNT-ga õhiti viimane tunnel endisel Nõukogude Liidu tuumapolügoonil Kasahstanis Semipalatinskis.
- 2016 – Venemaal registreeriti riiklik patriootlik noorteorganisatsioon Junarmija.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 29. juulil
- 1867 – Berthold Oppenheim, rabi
- 1871 – Jakob Mändmets, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 1883 – Benito Mussolini, Itaalia poliitik ja riigitegelane
- 1910 – Helend Peep, eesti ooperilaulja ja draamanäitleja
- 1940 – Valentin-Gennadi Taniel, eesti helilooja
- 1943 – Leili Tammel, eesti laulja
- 1945 – Irina Raud, eesti arhitekt
- 1945 – Lembit Teesalu, eesti mootorrattasportlane
- 1946 – Aleksei Tammiste, eesti korvpallur
- 1946 – Viivi-Ann Keerdo, eesti klaasikunstnik
- 1949 – Paul Laasik, eesti näitleja
- 1949 – Elita Erkina, eesti baleriin ja pedagoog
- 1958 – Mati Määrits, eesti ajakirjanik
- 1963 – Mari Aasa, eesti vioolamängija
- 1974 – Reiu Tüür, eesti kunstnik
- 1981 – Fernando Alonso, Hispaaniast pärit vormelisõitja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 29. juulil
- 1644 – Urbanus VIII, Rooma paavst
- 1856 – Robert Schumann, Saksamaa helilooja ja muusikakriitik
- 1890 – Vincent van Gogh, hollandi maalikunstnik
- 1960 – Arved Paul, eesti vaimulik
- 1974 – Erich Kästner, saksa proosakirjanik, luuletaja ja satiirik
- 1979 – Herbert Marcuse, ameerika filosoof
- 1982 – Vladimir Zworykin, vene päritolu USA leiutaja
- 1983 – Luis Buñuel, hispaania filmirežissöör
- 1990 – Bruno Kreisky, austria poliitik
- 2001 – Edward Gierek, Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ Seljamaa Kalinini juures. Vaba Maa, 30. juuli 1934, nr. 176, lk. 1.
- ↑ Eesti muhameedlased said moshee. Kaja, 30. juuli 1935, nr. 177, lk. 4.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2014. Vaadatud 19. aprill 2014.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Mati Graf. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk. 296