Mandel

See artikkel räägib mandlipuu viljast; Belgia jõe kohta vaata artiklit Mandeli jõgi; perekonnanime kohta vaata artiklit Mandel (perekonnanimi).

---

Mandlid

Mõnikord on mandlipuu viljas kaks seemet

Mandlid

Mandel on hariliku mandlipuu (Prunus dulcis) luuseemne tuum.

Viljad raputatakse puudelt alla, tugev roheline väliskiht eemaldatakse ja seemned jäetakse päikse kätte kuivama. Emaseid tuumasid (esinevad paaris) kasutatakse tavaliselt kondiitritööstuse toormena ja suuremaid isastuumasid röstitakse iseseisvalt söömiseks.

Mandli seemne tuumad, olenevalt mandlipuu vormist, jagatakse kaheks:

• magus mandel – Amygdali dulcis semina
• mõrumandel – Amygdali amari semina.

Amügdaliini, millest enamikul inimestel moodustub kehas ensüümide toimel sinihape, sisaldavad mõlemad seemnetuumad, mõrumandlid rohkem kui magusad.

Mandlite toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

2012. aastal toodeti maailmas kokku 1,93 miljonit tonni mandleid. Toodangu tabelis on andmed puhastamata seemnete kohta. Seemne kogumassist moodustab kest keskmiselt 60%.

Suurimad tootjad 2012. aastal

Riik	Toodang, t	Osakaal, %
USA	720 000	37,2
Hispaania	215 100	11,1
Austraalia	142 680**	7,4
Iraan	100 000*	5,2
Maroko	99 067	5,1
Itaalia	89 865	4,6
Süüria	86 271	4,5
Türgi	75 055	3,9
Tuneesia	70 000	3,6
Afganistan	62 000	3,2
Maailm kokku	1 934 817	100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik väärtus

Toitained

Toitaine	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	4,70	g
Kalorsus	575	kcal
Valgud	21,22	g
Lipiidid	49,42	g
Tuhk	2,99	g
Süsivesikud	21,67	g
Sahharoos	3,60	g
Kiudained	12,20	g
Tärklis	0,74	g
Galaktoos	0,05	g
Maltoos	0,04	g

Toiteelemendid

Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	264,0	mg
Raud (Fe)	3,72	mg
Magneesium (Mg)	268,0	mg
Fosfor (P)	484,0	mg
Kaalium (K)	705,0	mg
Naatrium (Na)	1,0	mg
Tsink (Zn)	3,08	mg
Vask (Cu)	1,00	mg
Mangaan (Mn)	2,28	mg
Seleen (Se)	2,5	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid

Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	0,00	mg
B1	0,21	mg
B2	1,01	mg
B3	3,38	mg
B4	52,1	mg
B5	0,47	mg
B6	0,14	mg
E	26,87	mg
Folaat	50,0	μg
Luteiin+ zeaksantiin	1,0	μg

Aminohapped

Aminohape	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Glutamiinhape	6,81	g
Aspartaamhape	2,91	g
Arginiin	2,45	g
Leutsiin	1,49	g
Glütsiin	1,47	g
Fenüülalaniin	1,12	g
Proliin	1,03	g
Alaniin	1,03	g
Seriin	0,95	g
Valiin	0,82	g
Isoleutsiin	0,70	g
Treoniin	0,60	g

B₁₇-vitamiin

Mandlituumades sisalduvast amügdaliinist on valmistatud sünteetiline keemiline aine laetrile, mida tuntakse ka B₁₇-vitamiinina ja töötati välja pahaloomuliste kasvajate raviks, kuid kliinilised katsed ei andnud soovitud tulemusi.

Magus mandel

Toidu- ja tooraine

Mandleid korjatakse valminult ning süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse ka praetult, soolatult või suhkurdatult.

Kõrvetatud mandlid (1912)

Selleks võetakse 1/2 naela magusaid mandleid, 1/2 naela suhkrut, 2 supilusikatäit roosivett, 1 triiki theelusika täis sandlipuu pulbrit ja 1 theelusika täis soola. Kõige esite keedetakse poolest naelast suhkrust ühe tassi veega paks siirup, pandakse siis tolmust puhtaks pühitud mandlid sisse ja keedetakse neid niikaua, kuni suhkur terade viisi kokku hakkab tõmbama; siis võetakse mandlid välja, lisatakse liivaseks keenud suhkru juurde veel 1 lusika täis suhkrut, siis roosivesi, kaneel ja sandlipuu pulber. Kui see kõik jälle siirupiks on keedetud, pandakse mandlid sisse ja keedetakse kuni plaksuma löövad ja läigivad, siis võetakse välja ja kohe koost ära.

Mandlijahu

Mandlite jahvatamisel saadakse mandlijahu, mida kasutatakse peamiselt kondiitritööstuses ja martsipani valmistamisel, aga ka koduses majapidamises küpsetiste ja kookide valmistamisel.

Mandlipiim

 Pikemalt artiklis Mandlipiim

Mandlitest saab valmistada mandlipiima, mida kasutatakse toiduvalmistamisel aga ka joogina tavalise lehmapiima asemel.

Toiduõli

 Pikemalt artiklis Mandliõli

Mandlite rasvõli (Oleum amygdalae) sisaldus on varieeruv 20–60% – magusates on rasvõlisisaldus suurem kui mõrumandlites.

Kuumpressi mandliõli kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses. Samuti leiab mandliõli kasutamist kosmeetika toodetes

Söödamaterjalina

Euroopa Liidus on lubatud farmiloomade söödana kasutada nii koorimata kui ka kooritud purustatud mandleid ja jahvatatud mandlikesti.

Mõrumandel

Mõrumandlivesi

Mõrumandlivett kasutatakse söögiisu suurendamiseks ja seedetegevuse soodustamiseks.

Mõrumandliõli

Külmpressi mandliõli kasutatakse meditsiinis (nõrgalt lahtistavate vahendite tootmisel ja lahustina) ja homöopaatias.

Mõrumandliessents

Mõrumandliessents on kontsentreeritud toiduessents, mida valmistatakse mõrumandli õli valmistamisel järelejäävast "presskoogist".

Mõrumandel liköörides

 Pikemalt artiklis Amaretto

Amaretto valmistamisel kasutatakse kas aprikoosiseemnetuumasid ja mandleid või mõlemat.

Mandlikestad

Tõenduspõhine meditsiin

Mitmesugustes katsetes on kestade ja mandlite söömine (ka söötmine kasteloomadele) avaldanud soodsat ja tervistavat mõju: antidiabeetilist (biotest: inimesed), antioksüdantset, liigkolesterooliveresuse (biotest: inimesed), vähivastast (biotest: rakud ja inimesed) jpm toimet.

Ohud ja vastunäidustused

Mõrumandlid töötlemata kujul ja suures koguses on mürgised.

Mandlitele ülitundlikud inimesed peaksid vältima mandlite söömist.

Muu

Hiina mandlid (inglise Chinese almond) on aprikoosipuu seemnete tuumad, mida kasvatatakse Hiinas valdavalt nende seemnete tuumade tõttu.

Kirjandus

• Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 751, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.

Välislingid

• Alan Davidson, "The Oxford Companion to Food", Oxford University Press, lk 12 – 13, 1999, ISBN 0 19 211579 0
• "Pähklite söömine on väga kasulik" Virumaa Teataja