Sigrid Undset
| Sigrid Undset | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 20. mai 1882 |
| Surmaaeg |
10. juuni 1949 (67-aastaselt) Lillehammeri vald (Norra) |
| Amet | romaanikirjanik, tõlkija, kirjanik, stsenarist |
| Abikaasa(d) | Anders Castus Svarstad |
| Autasud | Nobeli kirjandusauhind |
Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani – 10. juuni 1949 Lillehammer, Norra) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal pälvis Nobeli kirjandusauhinna. Ta on kirjutanud 36 teost[1], millest kuulsaim on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Undseti loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse.[2]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Sigrid Undset sündis oma ema lapsepõlvekodus Taanis pere kolmest tütrest vanimana. Kui ta oli kaheaastane, kolis pere isa haiguse tõttu Norrasse Kristianiasse (aastast 1925 Oslo). Sigrid Undseti kujunemist mõjutasid suuresti nii isa haigus kui ka isalt saadud laialdased teadmised arheoloogia, Norra saagade ja Skandinaavia rahvalaulude kohta.[2] Ka isa surm 1893. aastal[3] jättis Sigrid Undseti ellu sügava jälje. Pere väikese sissetuleku tõttu polnud tal lootust saada ülikooliharidust. Pärast keskkooli tegi Undset läbi üheaastase sekretärikoolituse ja asus 16-aastaselt sekretärina tööle sakslastele kuuluvasse suurde Kristiania tehasesse. Ta töötas ettevõttes kümme aastat, et teenida raha ema ja kahe noorema õe ülalpidamiseks.[2]
Vabal ajal kirjutas Undset luuletusi, maalis ja luges palju väliskirjandust. Eelkõige vaimustus ta ingliskeelsetest teostest, eriti William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri loomingust ning kuningas Arthuri legendidest. Samuti köitsid Undsetit Skandinaavia autorite Henrik Ibseni, August Strindbergi ja Georg Brandese tööd.[2]
Iseloomult oli Undset häbelik, pigem introvertne inimene, kel oli vähe lähedasi sõpru. Ta oli aga tuntud oma erakordselt terava pilgu poolest, mis otsekui nägi inimestest läbi.[2]
Aastatel 1912–1927 oli Sigrid Undset abielus Anders Castus Svarstadiga.[4] Neil oli kolm last: Anders Castus (1913–1940)[5], Maren Charlotte (1915–1939)[6] ja Hans Benedict (1919–1978)[7].
1924. aastal sai Sigrid Undsetist katoliiklane.[2]
1930. aastatel olid Undseti raamatud Saksamaal põlu all. Pärast sakslaste sissetungi Norrasse oli kirjanik 1940. aastal sunnitud emigreeruma Ameerika Ühendriikidesse. Sama aasta aprillis hukkus sõjas Undseti vanem poeg Anders. Teise maailmasõja lõppedes naasis Undset Norrasse, kus ta 1949. aastal suri.[2]
Sigrid Undseti portree on Norra 500-kroonisel rahatähel.
Kirjanikutee
[muuda | muuda lähteteksti]Kui Undset oli 22-aastane, valmis tal mahukas ajalooromaanitsükkel, mille kirjutamist oli ta alustanud juba 16-aastaselt. Romantikasugemetega romaanisari rääkis peamiselt Taani keskajast. Paraku ei olnud kirjastaja nõus teost avaldama. Sigrid Undset tegi kirjandusliku debüüdi hoopis 25-aastaselt, kui tal valmis 80-leheküljeline realistlik lühiromaan "Proua Marta Oulie". See algab kurikuulsa lausega "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Algul keelduti sedagi teost avaldamast, kuid hiljem võeti käsikiri siiski vastu. Selle lühiromaaniga arvati noor Undset Norra kirjandusringkondadesse ja ta hakkas saama väikest stipendiumi.[2]
Romaani "Proua Marta Oulie" nimitegelane on 20. sajandi algul Kristianias elanud keskklassi naine. Ka Undseti teised 1907.–1918. aastail kirjutatud romaanid kujutavad tähtsusetuid linnaelanikke, sh morne sekretäre, kelle elus on vähe armastust ja soojust ning kes alatasa võitlevad depressiooniga. Peamiselt kirjeldab kirjanik naisi ja nende armastust, mitme romaani tegevus toimub Kristianias.[2]
Eesti keeles ilmunud teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari "Looduse kroonine romaan", nr 14, Loodus, Tartu 1930. Kordustrükk: tõlkinud Elvi Lumet. Eesti Raamat, Tallinn 2000, ISBN 9985652762
- "Kristiina Lauritsatütar" I–III (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp (I–II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp). Sari "Nobeli laureaat", Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936. Kordustrükk: tõlkinud ja järelsõna Elvi Lumet (I–III). Eesti Raamat, Tallinn 1989, ISBN 5450007213 (I köide), ISBN 5450007280 (II köide), ISBN 54500007647 (III köide)
- "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna Agnes Antik. Sari "Põhjamaade romaane", Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1938. Kordustrükid Orto, Toronto 1957 ja Ajaraamat, Tallinn 1994, ISBN 9985823001
- "Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik. Orto, Toronto 1954. Kordustrükk: Elvi Lumeti redigeeritud tõlge. Ajaraamat, Tallinn 1999, ISBN 9985823176
- "Hobulahe Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna Elvi Lumet. Sari "Nobeli laureaat", Eesti Raamat, Tallinn 1994, ISBN 5450018118
- "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet. Sari "Nobeli laureaat", Eesti Raamat, Tallinn 1995, ISBN 5450024223
- "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna Elvi Lumet. Olion, Tallinn 1996, ISBN 998566020X
- "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu". Tõlkinud ja järelsõna Elvi Lumet. Sari "Klassikalised lood", Eesti Raamat, Tallinn 2002, ISBN 9985653599
- "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. Eesti Raamat, Tallinn 2003, ISBN 9985653947
- "Põlev põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. Eesti Raamat, Tallinn 2005, ISBN 9789985654781
- "Proua Marta Oulie; Truu abikaasa" (romaanid). Tõlkinud Elvi Lumet. Sari "Nobeli laureaat", Eesti Raamat, Tallinn 2009, ISBN 9789985657577[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Sigrid Undset - Bibliography". Nobelprize.org. Nobel Media AB. 2014. Vaadatud 16.01.2018.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Gidske Anderson. "Sigrid Undset". Vaadatud 16.01.2018.
- ↑ "Sigrid Undset - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB. 2014. Vaadatud 16.01.2018.
- ↑ "Sigrid Undset, Nobel Prize in Literature, 1928". Geni. 2017. Vaadatud 17.01.2018.
- ↑ "Anders Castus Svarstad, Jr". Geni. 2014. Vaadatud 17.01.2018.
- ↑ "Maren Charlotte Undset Svarstad". Geni. 2014. Vaadatud 17.01.2018.
- ↑ "Hans Benedict Undset Svarstad". Geni. 2014. Vaadatud 17.01.2018.
- ↑ "Sigrid Undset". Eesti rahvusbibliograafia. Eesti Rahvusraamatukogu. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.01.2018. Vaadatud 17.01.2018.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatuid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tordis Ørjasæter, "Inimeste südamed. Sigrid Undset: elulugu". Tõlkinud Elvi Lumet. Kunst, Tallinn 1999, ISBN 5899202203
- Sigrun Slapgard, "Sigrid Undset: kirjanduskuninganna". Tõlkinud Elvi Lumet. Tänapäev, Tallinn 2010, ISBN 9789985629468
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kjeld Elfelt, "Sigrid Undseti "Kristin Lavransdatter"" – Looming 1925, nr 6, lk 508–510
- Elvi Lumet, "Saatuselt röövitud õnn" (Sigrid Undset ja Anders Castus Svarstad) – Eesti Naine 1998, nr 12, lk 36–38
- Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine. Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk 83–166 (artiklid "Sigrid Undset. Elu ja looming. Retseptsioonist Eestis", "Sigrid Undseti "Siena Katarina" ja Karl Ristikivi "Mõrsjalinik"" ning Tordis Ørjasæteri biograafia arvustus "Inimeste südamed")
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse • 2024 Han
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sigrid Undset |