Svjatlana Aleksijevitš
| Svjatlana Aleksijevitš | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
31. mai 1948 (76-aastane) Ivano-Frankivsk |
| Alma mater |
|
| Amet | kirjanik, ajakirjanik |
| Teosed | Sõda ei ole naise nägu, Tšernobõli palve: tuleviku kroonika |
| Autasud | Herderi preemia, Saksa Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühingu rahuauhind, Austuse märk, Leninliku Komsomoli preemia, Nikolai Ostrovski auhind, Konstantin Fedini auhind, Kurt Tucholsky auhind, Nobeli kirjandusauhind |
| Koduleht | http://alexievich.info |
| Autogramm | |
 | |
Svjatlana Aljaksandravna Aleksijevitš (ka Svetlana Aleksijevitš, valgevene keeles Святлана Аляксандраўна Алексіевіч, vene keeles Светлана Александровна Алексиевич; sündinud 31. mail 1948 Stanislavis) on vene keeles kirjutav valgevene ajakirjanik ja kirjanik, kes sai aastal 2015 Nobeli kirjandusauhinna.
Ta sündis 1948. aastal Ukrainas Stanislavis (praegune Ivano-Frankivsk) valgevenelasest isa ja ukrainlannast ema tütrena. Hiljem kolis pere Valgevenesse. Aastal 1965 lõpetas ta Kapatkevitšõs (Petrõkavi rajoonis Gomeli oblastis) keskkooli. Seejärel töötas ta sama oblasti Mazõri rajooni koolides kasvatajana ning saksa keele ja ajaloo õpetajana, aga ka Narovlja linnas ajakirjanikuna ajalehes Prõpjatskaja Pravda (Прыпяцкая праўда; tõlkes 'Prõpjatsi tõde').
Aastal 1972 lõpetas ta Valgevene Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonna, seejärel asus tööle Biaroza rajooni (Bresti oblastis) ajalehes "Majak kamunismu" (Маяк камунізму; tõlkes 'kommunismi majakas'). Aastatel 1973–1976 töötas ta vabariiklikus ajalehes Selskaja Gazeta (Сельская газета; tõlkes 'maaleht', Eesti Maalehe analoog), aastatel 1976–1984 juhatas ta ajakirja Njoman (Нёман; tõlkes 'Nemunase jõgi') publitsistikaosakonda.
Ta on kriitiline Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka suhtes. 2000. aastal ta emigreerus Valgevenest ning elas üle kümne aasta Itaalias, Prantsusmaal (Pariisis), Saksamaal (Münchenis) ja Rootsis. 2013 naasis ta kodumaale.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tšernobõli palve: tuleviku kroonika" (Чернобыльская молитва (хроника будущего)). Vene keelest tõlkinud ja järelsõna: Andres Ehin. Sari Maalehe Raamat, Tallinn 2006, 336 lk; ISBN 9985643341; Ameerika raamatukriitikute auhind National Book Critics Circle Award 2006
- "Pruugitud aeg (punainimese lõpp)" (Время секонд хэнд). Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg. Tänapäev, Tallinn 2014, 432 lk; ISBN 9789949275366
- "Sõda ei ole naise nägu" (У войны не женское лицо). Vene keelest tõlkinud Toomas Kall. Tänapäev, Tallinn 2016, 342 lk; ISBN 9789949850105
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sviatlana Aliaksijevič |
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse • 2024 Han